Ettevõtjate hinnangud ekspordi konkurentsivõimele paranesid
Möödunud aasta lõpus üleilmne kaubandus elavnes ning suurenes Eesti kaubanduspartnerite nõudlus meie toodete ja teenuste järele. See tõi kaasa kaupade ja teenuste ekspordi ja impordi hoogustumise. Väliskaubanduse käive kasvas neljandas kvartalis 5,2%, eksport 6,6% ja import 3,8%, kirjutab Eesti Panga ökonomist Mari Rell.
Kogu möödunud aasta jooksul oli näha, et ettevõtjad leiavad kaupadele uusi turge, ja ekspordi sihtriikide ring laienes. Ka neljandas kvartalis oli kaubaekspordi kasv laiapõhjaline. Kiiremini kasvas Kesk-Euroopa riikidesse suunduv kaubaeksport ning kõige rohkem kasvas eksport Poola ja Saksamaale, samuti kasvas eksport Leetu. Meie tavapäraste sihtriikide Rootsi ja Norra puhul oli aasta lõpp samuti parem kui aasta esimene pool ning kasvas ka sinna suunduva ekspordi käive. Soome turg taastub endiselt aeglaselt. Ameerika Ühendriikidesse suunduv kaubaeksport neljandas kvartalis aastatagusega võrreldes kahanes, eelkõige kaubanduspiirangute tõttu. Kaubagruppidest kasvatasid neljandas kvartalis ekspordikäivet kõige rohkem masinad ja seadmed ning toiduainetööstuse tooted. Maksebilansi andmetel kasvas neljandas kvartalis eurodes mõõdetuna kaupade väljaveo käive 6,6%.
Seotud lood
Kuigi kaitsetollid tõid kaasa ebakindlust, elavnes üleilmne kaubandus selle aasta esimesel poolel. Ehkki täiendavat nõudlust pole see meie kaubanduspartnerite seas kaasa toonud, on eksport kokkuvõttes hoogustunud paljudel tegevusaladel ja eksportijad leiavad ka uusi turge, kirjutab Eesti Panga ökonomist Mari Rell.
Statistikaameti ja Eesti Panga andmetel kasvasid 2024. aasta teises kvartalis teenuste eksport ja import mõlemad 3%. Tööstuse osa teenuste ekspordis on teinud tugeva kasvu, kuid üldine maht jääb väikeseks.
Rahvusvahelisi kaubaturge iseloomustasid 2023. aastal nõrk nõudlus ja geopoliitilised pinged. Praegu ei viita märgid sellele, et nõudlus kaubaturgudel kiiresti taastuks. Eesti majandust toetas kogu eelmise aasta vältel teenuste eksport, kommenteerib väliskaubandust Eesti Panga ökonomist Mari Rell.
Lift on investeering 15–20 aasta tööefektiivsusesse, ohutusse ja kulukontrolli. Kuid millal eelistada soodsat standardlahendust ja millal nõuab objekt erilahendust, mis projekteeritakse konkreetsete mõõtude, koormuste ja regulatsioonide järgi? Projecta Balti OÜ müügijuht Sven-Erik Talivere selgitab, mida jälgida tõsteplatvormide, kaubaliftide ja magnetiliste tõsteseadmete puhul projekteerimisest kuni investeeringu tasuvuseni.
Enimloetud
1
Investeeringud uutesse tehastesse kokku on pea 330 miljoni eurot
2
Viimased uudised
Hetkel kuum
Investeeringud uutesse tehastesse kokku on pea 330 miljoni eurot
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele