Sisserände piirarvust on saanud Eesti majandusarengu suurim pidur ning see probleem süveneb. Kvoot sunnib ettevõtjaid jälle valmistuma alandavaks võidujooksuks, kirjutab BLRT Grupi personalidirektor Viktoria Goihinberg.
Viktoria Goihinberg.
  • Viktoria Goihinberg.
  • Foto: Erakogu
Ainult laisk ei räägi täna välistöötajatest ja nende panusest Eesti majandusse. Ühed on aastaid püüdnud tõestada, et ilma võõrtööjõuta me hakkama ei saa, teised seevastu kaitsevad oma seisukohta: me ei vaja kedagi – makske rohkem oma inimestele, siis on tööjõuprobleem kadunud; on ka neid, kes teeskevad, et probleemi ei eksisteeri.
Aeg-ajalt üritab üks või teine poliitiline jõud seda teemat mingis olukorras enda kasuks pöörata ja sellest kasu lõigata, ent reaalmajandusega tegelevate inimeste jaoks ei ole laias laastus midagi muutunud.
Kvalifitseeritud tööjõu nappusega maadlevad Eesti ettevõtjad on olnud väga pikka aega äraootavas ja võib isegi öelda, et õiguseta seisundis. Esiti tuli neil rinda pista seadustes esinevate puuduste ja lünkadega: kui lühiajalise töötamise registreerinud ning regulaarselt makse maksvad inimesed olid ilma jäetud ravikindlustuse saamise õigusest; seejärel arutati pikalt koefitsiendi 1,24 küsimust ja kuivõrd see vastab kolmandatest riikidest pärit töötajate kvalifikatsioonile.
Loe pikemalt Äripäevast.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 13.07.26, 14:36
Pakendamisliini edu algab tootmisprotsessi mõistmisest, mitte roboti valimisest
Tootmisettevõtte pakendamisprotsessi eduka automatiseerimise aluseks on kogu tootmisvoo põhjalik analüüs, et uus süsteem sobituks olemasolevasse keskkonda, aitaks vähendada tööjõuvajadust ning oleks valmis ka ettevõtte tulevasteks arenguteks. Lihtsalt roboti lisamine enamasti oodatud tulemust ei too, nendib tootmise ja tööstuse automatiseerimislahenduste arendaja Smitech OÜ tegevjuht Sander Mitendorf.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Tööstusuudised esilehele