Margit Rüütelmann: Eesti jäätmekäitlust pole suudetud aastaid muuta
Eesti jäätmekäitluses ei ole toimunud muutusi juba aastakümneid ja seega ei tasu muutusi oodata ka tulemustes, kirjutab Eesti Ringmajandusettevõtete Liidu (ERMEL) tegevjuht Margit Rüütelmann värskes Äripäeva Infopanga koostatud jäätmekäitlussektori konkurentsiraportis.
Viimase kümne aasta jooksul ei ole Eestis korduskasutuse ja materjali ringlussevõtu osas palju muutunud. 2020. aastal jooksime Euroopa Liidu poolt seatud lati – liikmesriigid leppisid kokku ringlussevõtu suhtarvu 50% – alt hooga läbi. Kaugel ei ole enam vahefiniš – aastaks 2025 tuleb korduvkasutada ja materjalina ringlussesse võtta juba 55% segaolmejäätmetes sisalduvast metallist, paberist ja papist ning plastist ja klaasist.
Äripäeva Infopanga koostatud jäätmekäitlussektori konkurentsiraportit saab soetada SIIT.
Eesti tulemused on kõikunud 30% ümber – aastal 2021 oli see 30,4%. Hetkel ei ole 2022. aasta numbrid veel avalikud, aga vestlustest Kliimaministeeriumi ametnikega on selgunud, et põhjust rõõmustamiseks ei ole. Aga põhjust imestamiseks pole samuti.
Seotud lood
Energiaturg on murdepunktis. Taastuvenergia kiire kasv, võrkude piiratud läbilaskevõime ja desünkroniseerumine Venemaa elektrisüsteemist on viinud Eesti energiasüsteemi Euroopa sagedusalasse ja tänu sellele oleme ettearvamatu naabri elektrisüsteemist sõltumatud. Samas peame koos naabrite Läti, Leedu ja Soomega hoidma energiasüsteemi toimimas ja panustama rohkem varustuskindluse tagamiseks. Tuleb mitte ainult rääkida muutustest, vaid ehitada süsteeme, mis on juhitavad ja mis võimaldavad ettevõtetel uues reaalsuses raha teenida, riske vähendada ja energiat targalt juhtida.
Enimloetud
1
3
4
Viimased uudised
Hetkel kuum
Suurettevõtja keemiatööstus maadleb maksuvõlaga
Kirjas 56 töösturi omanikutulu summad
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele