Leo Rummel: kolm sammu, mis toovad inseneride järelkasvu ja Eestile edu
Kui Eesti soovib maailmas, kus aina tähtsamaks muutub tehnoloogia, edukas olla, siis on vaja seada kõrgeimaks riiklikuks prioriteediks inseneride järelkasv, kirjutab Leo Rummel arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Just insenerid loovad tehisintellekti, jagamismajanduse ja rohepöörde ajastul kõige rohkem lisandväärtust ning nende oskusteave võimaldab uudseid tooteid ja teenuseid luua ning kõrgelt hinnastada.
Eesti Inseneride Liit kuulutas välja aasta inseneri ja aasta tehnikaüliõpilase 2023 konkursi võitjad. Aasta inseneri 2023 tiitli pälvis masinaehituse insener Mirko Arras ning aasta tehnikaüliõpilase tiitli pälvis elektroenergeetika tudeng Brenda Pent.
Eesti Inseneride Liidu värske analüüsi kohaselt ei ole Eestis süsteemset plaani majanduskasvu takistava inseneride põua lahendamiseks, aga meiega samal ajal probleemi teadvustanud Leedu on juba oma haridussüsteemi oluliselt muutmas.
Esimene inseneeriat tutvustav infopäev toimus Saaremaa Gümnaasiumis. Ürituste eesmärgiks on tutvustada Eesti erinevates gümnaasiumites inseneeria laiahaardelisust, inseneri elukutset ja selle karjäärivõimalusi.
Energiaturg on murdepunktis. Taastuvenergia kiire kasv, võrkude piiratud läbilaskevõime ja desünkroniseerumine Venemaa elektrisüsteemist on viinud Eesti energiasüsteemi Euroopa sagedusalasse ja tänu sellele oleme ettearvamatu naabri elektrisüsteemist sõltumatud. Samas peame koos naabrite Läti, Leedu ja Soomega hoidma energiasüsteemi toimimas ja panustama rohkem varustuskindluse tagamiseks. Tuleb mitte ainult rääkida muutustest, vaid ehitada süsteeme, mis on juhitavad ja mis võimaldavad ettevõtetel uues reaalsuses raha teenida, riske vähendada ja energiat targalt juhtida.