Inseneriteaduskonna dekaan: inseneriõpe vajab õiglast rahastusmudelit
Riigikontrolli värske aruanne pakub omalaadse võimaluse peeglisse vaadata. On aeg seada inseneeria riiklikuks prioriteediks, kirjutab TalTechi inseneriteaduskonna dekaan Fjodor Sergejev.
Loe AI kokkuvõtet
Eesti võimekus kasutada inseneride tööjõudu on riigikontrolli vaates Euroopas viimane. See tähendab selget julgeolekuriski, millest me ei pääse 1%list eksamitulemust positiivseks kuulutades või projektipõhise rahastuse lõksu jäädes.
Minu esimene mõte inseneride õpetajana on see, et inseneriõpe vajab õiglast rahastusmudelit. Tehnoloogiamahukas majandus ei saa tugineda alarahastatud õppele.
Jah, inseneeria, nende hulgas IT ja tervisetehnoloogiate õpe on kallis. Aga laborid, seadmed ja väikesed õpperühmad on vaieldamatult kvaliteedi eelduseks.
Praegu lapitakse kõrghariduses ja kutseõppes püsirahastuse puudujääke ajutiste programmide ja välisvahenditega. Kutsekoolides katab Inseneriakadeemia programm kohati kuni 84% inseneriõppe baasrahastusest.
See ei ole jätkusuutlik. Riik peab rakendama tegelikku õppekalliduse koefitsienti, mis arvestab erinevate valdkondade spetsiifikat.
Õnneks me ei pea jalgratast leiutama – näiteks Soomes ja Taanis on hariduse kalliduse diferentseerimist inseneerias edukalt rakendatud.
Järelkasvu huvides
Riigikontrolli aruanne on omalaadne võimalus peeglisse vaadata. Sealt vaatab vastu hulk tegevusi, mida inseneride järelkasvu tagamine eeldab. Loetlen siinkohal mõned.
Esiteks: riik peab määratlema selged koolitusprioriteedid, lähtudes tegelikust tööjõuvajadusest, mitte ainult õppeasutuste praegusest võimekusest.
Seotud lood
Ehitusfirma NOBE rajas koostöös tellija Airport Cityga Tallinna lennujaama lõunaküljele ühe viimaste aastate tehniliselt keerukama tööstushoone Eestis – lennukihoolduskompleksi rahvusvahelisele lennundusettevõttele Magnetic MRO. Väljakutseks olid üle 40-meetrised kandepostideta silded, ulatuslik pinnasevahetus, ülim ehitustäpsus ning hoone vastavus eriti rangetele lennundusohutus- ja konstruktsiooninõuetele. Projektis lõi kaasa enam kui 80 koostööpartnerit.
Enimloetud
1
Investeeringud uutesse tehastesse kokku on pea 330 miljoni eurot
2
Viimased uudised
Hetkel kuum
Investeeringud uutesse tehastesse kokku on pea 330 miljoni eurot
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele