Toomas Kollamaa: vanametalli kokkuostjad teenivad käivet, mitte kasumit
Kes maksab ringmajanduse eest? Vanametalliga tegelevad neli Eesti ettevõtet tegid eelmisel aastal veerand miljardit käivet, aga sektor on kahjumis, kirjutab Kuusakoski juhatuse liige Toomas Kollamaa värske jäätmekäitluse aastaraporti kommentaariks.
Euroopa rohepööre nõuab vanametalliärilt enamat, kui marginaalid lubavad, tõdeb Kuusakoski juhatuse liige Toomas Kollamaa.
Foto: Sandra Süsi
Majanduses olen märganud üht huvitavat nähtust. Mida rohkem poliitikud mingit valdkonda kiidavad, seda tähelepanelikumalt tasub vaadata nende ettevõtete majandustulemusi, kes selles valdkonnas päriselt tegutsevad.
Täismahus Infopanga jäätmekäitluse aastaraporti leiab SIIT!
Vanametall on praegu Euroopa lemmiklaps. Ringmajandus. Rohepööre. Ressursisääst. Strateegiline tooraine. Kõik õiged märksõnad on olemas. Euroopa räägib üha rohkem sellest, kuidas vanametalli tuleb rohkem ringlusse võtta, rohkem väärindada ja rohkem Euroopasse jätta.
Terase ja teiste tööstusmetallide hinnad ei liigu praegu niivõrd füüsilise toormepuuduse tõttu, vaid pigem geopoliitilise määramatuse, kaubanduspoliitika riskide ja ettevõtete ennetava varude täiendamise mõjul. Turg reageerib kiiresti igale uuele signaalile ning hinnad on tundlikud ootuste muutumisele, kirjeldab olukorda metalliturgudel Kuusakoski juhatuse liige Toomas Kollamaa.
Üks Järvamaal tegutsev jäätmekäitlusfirma sai viimase nelja kvartali kokkuvõttes 53% oma kogukäibest tehingutest riigiasutustega. Vaata Infopanga värske jäätmekäitluse kvartaliraporti andmete põhjal tehtud edetabelit firmadest, kus näha suuremad käibemahud riigiasutustega.
Paide lähedal tegutsev Neular OÜ pälvis Amsterdamis toimunud Plastics Recycling Awards Europe 2026 konkursil aasta ehitus- ja konstruktsioonitoote auhinna. Eesti ettevõte toodab taaskasutatud plastist ehitusprofiile ning konkureeris samal konkursil rahvusvaheliste tööstusettevõtetega, sealhulgas Borealise, Boschi, ALDI ja Parmalatiga.
Tööstuses ei sünni konkurentsieelis ainult suuremast mahust või odavamast tööjõust. Sageli tekib see hoopis võimest optimeerida protsesse, vähendada raiskamist ja kasutada ressursse targemalt, selgitab Swedbanki tööstusosakonna juht Raul Kirsimäe.
Põlvevalu võib tekkida mitmel põhjusel, alates ülekoormusest kuni liigesehaigusteni. Eriti sageli võivad sellega kokku puutuda inimesed, kes teevad füüsiliselt nõudlikku tööd, näiteks ladudes või tööstuses. Mis põhjustab põlvevalu ja kuidas seda ennetada? Vaatame lähemalt, kuidas põlv toimib, millised on põlvevalu levinumad põhjused ning mida saab teha põlvede tervise hoidmiseks.