Inseneriakadeemia loodi inseneride puuduse leevendamiseks. Aga kas sellest piisab?

Ettevõtted vajavad insenere ja tootearendajaid, kuid heade inseneride leidmine tööturult on endiselt suur väljakutse ning probleemiga tuleks tegeleda juba põhikooli tasandil, leiavad insenerid.

Eesti tööstuse edasine kasv sõltub vähem uutest leiutistest ja rohkem oskusest pakkuda eksportturgudele tegelikku väärtust, tõdesid eksperdid konverentsi Industry 5.0 paneelarutelus. Väikeriigi eeliseks on paindlikkus ja kiirus, aga arengut takistavad tööjõupuudus, killustatus ning kallis kapital.

"Tööstusuudised eetris" saates on fookuses inseneeria ja inseneride vajalikkus Eesti majanduse arendamises. Külas on Inseneriakadeemia arendusjuht Triin Ploompuu ja Taltechi õppeprorektor Hendrik Voll. Saates vaatame üle, millised on inseneeria arengus olulisemad probleemid ja väljakutsed. Räägime järelkasvust ja ülikoolidest väljalangemisest ning arutame, kuidas saaks inseneeriat toetada.

Eesti tehnoloogiaettevõtted on koos partneritega käivitanud üle-eestilise programmi, et kutsuda üle 10 000 koolilapse õppima ja tööle inseneeriavaldkonda, kus palgad on kõrged, aga mille tööjõupuudus ähvardab Eestit järgmise majanduskriisiga.

Ehitus-, tööstus- ja logistikasektoris räägitakse täna palju efektiivsusest, kuid praktikas määravad töö tempo sageli hoopis seadmed, mille töökindlusest sõltub kogu objekti või tootmise sujuvus. Kui tõstuk seisab, töö katkeb või masin ei vasta töötingimustele, ei tähenda see ettevõtte jaoks ainult tehnilist probleemi, vaid otsest rahalist kulu, venivaid tähtaegu ja suuremaid riske tööohutusele.