Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Parts: Vene-Saksa gaasijuhtme asukohti tuleb hoolikalt kaaluda
„Kahju, et see oli alles esimene kohtumine selles küsimuses, mis peegeldab gaasijuhtme arendajate huvi Eesti võimudega suhtlemiseks,” märkis majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts.
Minister nentis, et enne otsuste langetamist gaasijuhtme ehitamiseks tuleks hoolikalt kaaluda kõiki alternatiivseid asukohti, sealhulgas maapealseid. Samuti tuleb põhjalikult hinnata keskkonnamõjusid, kuid kindlasti ka muid riske, sealhulgas võimalikku kattumist laevateedega, aga ka julgeolekuriske, mida keskkonnaaspektide kõrval pole piisavalt kaalutud, rääkis Parts.
Parts pidas tungivalt vajalikuks, et ettevõtmisse peavad olema kaasatud kõik sellest huvitatud Euroopa Liidu riigid. „Ma ei kujuta ette, kuidas 21. sajandil on võimalik teha Euroopa vajaduste rahuldamiseks selline projekt, kui pole kaasa haaratud kõik asjast huvitatud Euroopa Liidu liikmesmaad,” tõdes minister.
Nord Streami esindajad lubasid oma edaspidise tegevuse kavandamisel Eesti poolt tõstatatud põhimõttelisi küsimusi arvesse võtta.
Ministeeriumi esindajad pidasid vajalikuks, et kui Nord Stream näeb ühe alternatiivina gaasijuhtme rajamist Eesti vetesse, teeb ta taotluse uute uuringute alustamiseks. „Ettevõte peab oma kavatsusi üksikasjalikult selgitama ning Eesti peab saama võimaluse põhjalikult uurimiskavatsustega tutvuda,” märkis Parts.
Nord Streami poolt osalesid kohtumisel tegevdirektor Matthias Warnig, tehniline asedirektor Dirk von Ameln ning firma tegevuslubade mänedžer Baltimaades ja Soomes Sebastian Sass. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist osalesid lisaks ministrile asekantsler Andres Tint ja energeetikaosakonna juhataja Einari Kisel.
Seotud lood
Soome maagaasifirma Gasum ja Balti riikide
gaasiettevõtted kavatsevad koos rajada Soome lahe alla gaasijuhtme, mis võib
maksma minna umbes 100 miljonit eurot ehk 1,6 miljardit krooni.
Vene-Saksa gaasijuhtme NordStream
ehitamiseks vajaminevast viiest miljardist eurost (78 miljardist kroonist) on
praegu kogutud kolmandik.
Energiaturg on murdepunktis. Taastuvenergia kiire kasv, võrkude piiratud läbilaskevõime ja desünkroniseerumine Venemaa elektrisüsteemist on viinud Eesti energiasüsteemi Euroopa sagedusalasse ja tänu sellele oleme ettearvamatu naabri elektrisüsteemist sõltumatud. Samas peame koos naabrite Läti, Leedu ja Soomega hoidma energiasüsteemi toimimas ja panustama rohkem varustuskindluse tagamiseks. Tuleb mitte ainult rääkida muutustest, vaid ehitada süsteeme, mis on juhitavad ja mis võimaldavad ettevõtetel uues reaalsuses raha teenida, riske vähendada ja energiat targalt juhtida.
Enimloetud
Viimased uudised
Hetkel kuum
Ainuüksi pealinnas Riadis tuleb viie aastaga 3,6 miljonit ruutmeetrit uut kontoripinda.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele