11.03.08, 07:27

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Algas taastuvate energiaallikate vallutusretk

Ajal, mil nafta ja toorainete hinnad rallivad ning kliimamuutuste debatt on endiselt kuum, on investeerimine taastuvenergiasektorisse mitte ainult popp, vaid ka tootlik.

Kersti Saar

Rekordiline nafta hinna tõus on vedanud endaga kaasa kogu energiasektori. Samas on Euroopa Komisjon seadnud eesmärgiks suurendada 2020. aastaks taastuvenergia osakaal energia lõpptarbimises 20 protsendini ja biokütuse osakaalu 10 protsendini igas ELi liikmesriigis.

Kuigi Maailma Taastuvenergia Kongressi teatel moodustab taastuvatest allikatest toodetud energia praegu ainult 11 protsenti maailmas toodetud energiast, peaks sama number juba 2070. aastal olema 60 protsenti.

Taastuvate energiaallikate potentsiaal paikneb peamiselt biomassisektoris, kuid sellele tulevad lisaks ka biogaasi, päikeseenergia, tuuleenergia ja väikehüdroelektrienergia valdkond.

Artikkel jätkub pärast reklaami

USA WilderHilli indeks, millesse kuulub 48 taastuvenergiaettevõtet, kosus eelmisel aastal tublid 58 protsenti. 2006. aastal kerkis indeks vaid kaheksa protsenti ja 2005. aastal viis protsenti.

Eelmise aasta selgeks võitjaks taastuvenergiasektoris tõusis selgesti päikeseenergia, kuna WilderHilli indeksisse kuuluvate säästva energia ettevõtete aktsiad tõusid pea 100protsendiliselt.

Kersti Saar

Seotud lood

Uudised

12.03.08, 14:10

Parts: Eesti energiamajandus peab arenema turupõhiseks

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ütles täna energiafoorumi “Millist energiasüsteemi me tahame” avades, et Eesti energiamajandus peab arenema turupõhiseks.

Sisuturundus

12.12.25, 12:35

Tark energiamajandus peaks olema ettevõtete strateegiline valik

Energiaturg on murdepunktis. Taastuvenergia kiire kasv, võrkude piiratud läbilaskevõime ja desünkroniseerumine Venemaa elektrisüsteemist on viinud Eesti energiasüsteemi Euroopa sagedusalasse ja tänu sellele oleme ettearvamatu naabri elektrisüsteemist sõltumatud. Samas peame koos naabrite Läti, Leedu ja Soomega hoidma energiasüsteemi toimimas ja panustama rohkem varustuskindluse tagamiseks. Tuleb mitte ainult rääkida muutustest, vaid ehitada süsteeme, mis on juhitavad ja mis võimaldavad ettevõtetel uues reaalsuses raha teenida, riske vähendada ja energiat targalt juhtida.