Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Nord Streami hind kerkis 7,4 miljardi euroni
Uute hinnangut järgi läheb Vene-Saksa
gaasitoru Nord Stream maksma endisest kalkulatsioonist 1,4 miljardi euro võrra
rohkem.
Gaasitoru, mis 2010. aastaks peaks transportima gaasi Venemaalt Saksamaale, läheb uute arvestuste järgi maksma 7,4 miljardit eurot, vahendas Newsru.com.
Ennist prognoosis gaasijuhet ehitav Gazprom projekti hinnaks 6 miljardit eurot. Kõik juhtme aktsionärid on seni projekti investeerinud 30% juhtme kogumaksumusest ehk 2,22 miljardit eurot.
Nord Streami pikkuseks on plaanitud 1200 km ning see ehitatakse kahes etapis. Esimene osa juhtmest peaks valmima 2010. aastaks ning edastama 27,5 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Juhtme teise etapi valimides saab uue osa kaudu transportida samapalju gaasi kui esimesegi kaudu. Esialgsete prognooside kohaselt peaks teine juhe valmima 2012.-2013. aastaks.
Nord Streami gaasijuhtme projekt loodi 2005. aastal. Venemaa naftagigandile Gazprom kuulub 51% Nord Streami aktsiatest, 40% kuulub Saksamaa gaasifirmadele BASF ja E.ON ning 9% aktsiatest soetas endale hiljuti Hollandi ettevõte Gasunie.
Seotud lood
The New York Times kirjutas, et Vene-Saksa
gaasijuhet ehitav Nord Stream ei ole suutnud kolme aastaga saada toru naabritelt
ühtki ehitusluba.
Elektri tootmine kivisöega, mida Tallinna
külje alla kavandatakse, tähendaks ühest küljest Eesti Energia tõukamist
monopolisti troonilt. Teisalt tähendaks see aga suure osa Eesti elektritootmise
loovutamist Saksa–Vene gaasitrassi ehitajate kätesse, kirjutab venekeelne
nädalaleht Den za Dnjom.
Ka sakslased hakkavad mõistma Läänemere
põhja kavandatava gaasitoru ohtlikkust. Nii kirjutasid nädalavahetusel mitu
Saksa meediaväljaannet, et Nord Stream kavatseb pumbata Läänemerre mürki.
Gaasitorude Soome kohale toomisega tahab
Nord Stream kindlustada, et tööde algus ei ole materjalide tarne taga kinni, kui
load ehitustöödeks antakse, kirjutas Heikki Arola eile Helsinkin Sanomates.
Energiaturg on murdepunktis. Taastuvenergia kiire kasv, võrkude piiratud läbilaskevõime ja desünkroniseerumine Venemaa elektrisüsteemist on viinud Eesti energiasüsteemi Euroopa sagedusalasse ja tänu sellele oleme ettearvamatu naabri elektrisüsteemist sõltumatud. Samas peame koos naabrite Läti, Leedu ja Soomega hoidma energiasüsteemi toimimas ja panustama rohkem varustuskindluse tagamiseks. Tuleb mitte ainult rääkida muutustest, vaid ehitada süsteeme, mis on juhitavad ja mis võimaldavad ettevõtetel uues reaalsuses raha teenida, riske vähendada ja energiat targalt juhtida.
Enimloetud
4
Viimased uudised
Ainuüksi pealinnas Riadis tuleb viie aastaga 3,6 miljonit ruutmeetrit uut kontoripinda.
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele