Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Alternatiivenergia on kallis
Alternatiivenergia kasutuselevõtt Eestis on
alles lapsekingades, üks põhjus on praegu kasutatava energia madal hind.
Alternatiivenergia teemal võtavad hoogsalt sõna nii ökofanaatikud kui ka roheliste lobistid. Näiteks ookeanist soojusenergia kättesaamine on küll perspektiivikas, kuid praegu veel kallis, vesiniku abil soojuse ja puhta joogivee saamine on aga liiga ebastabiilne.
Enamasti taandubki kõik ikka rahale ehk lihtsale küsimusele: kui palju energia maksab ning milline on energiaallika kasutegur.
Teades, et teadlastel on töös kümned hullud ja vähem hullud ideed, palusime energiavaldkonda tundvatel inimestel kommenteerida võimalikke alternatiivkütuseid.
Tallinna Ülikooli keskkonnauuringute osakonna juht Jaan-Mati Punning sõnab, et kõikide pakutud variantidega on palju probleeme, enamik juba ammu tuntud asjad, mõned leiutaja Jaan Tatika tööpõllult.
"Põhiline on küsimus, kui palju miski maksab. Teiseks, milline on huvigruppide lobitöö," lisab Punning.
Eesti esienergeetikuks nimetatud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetika valdkonna asekantsleri Einari Kiseli sõnul on tõusude-mõõnade energiat püütud rakendada juba pikemat aega, kuid suuremahulist energiatootmist pole veel õnnestunud tööle saada. Meil saaks Kiseli sõnul kasutada ehk laineenergiat.
"Tuumajaam on üks reaalsetest alternatiividest Eestile. Jättes kõrvale põlevkivi-, tuule- ja biomassiprojektid, võib reaalselt rääkida ka gaasiturbiinidest," kinnitab Kisel.
Seotud lood
Tallinna Tehnikaülikooli geoloogia
instituudi juhtivteadur Anto Raukas ütles aripaev.ee intervjuus, et väiksem
tuumajaam maksaks praegu umbes 30 miljardit krooni ja see tuleks ehitada
loomulikult laenuga.
Tallinna ja selle lähiümbrusesse on viimastel aastatel lisandunud sadu tuhandeid ruutmeetreid uusi laopindu. Logistikaparke, mis pakuvad 200–300m² suuruseid ladusid, on turul piisavalt, kuid alla 100m² suuruste laopindade leidmine on endiselt väljakutse. Väikepindade vähesust leevendavad Everaus Kinnisvara vastvalminud lao- ja stock-office-pinnad Lennuradari teel, mis on rajatud just mikro- ja väikeettevõtjate vajadusi silmas pidades.
Enimloetud
1
3
4
Viimased uudised
Hetkel kuum
Suurettevõtja keemiatööstus maadleb maksuvõlaga
Kirjas 56 töösturi omanikutulu summad
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele