Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Raid: Eleringi hinnatõusus pole kübetki loogikat
Estonian Cellsi tehase juht Lauri Raid peab Eleringi ülekandetasu hinnatõusu loogikavastaseks.
"Mulle tudus kummaline konkurentsiameti öeldu, et kui tarbimine on vähenenud natuke alla 21%, siis selle tagajärjel tõuseb lõpphind 19%. Siin puudub loogika," rääkis Raid.
„Kindlasti on siin küsimus konkurentsiametile, mis on hinnatõusu põhjendus, kas põhivõrgu püsikulude kasvus või on teisi tagamaid, mida pole hinnatõusu põhjenduses avalikustatud,“ nentis Raid. "Kui püsikuludest johtuvalt võib tarbimise vähenemise tõttu hinnatõus tulla, siis selle kategooria peaks olema kardinaalselt madalam kui lõpphinnatõus 19%," arutles Raid.
„Meie kulubaasis on elekter olulisim tooraine ja muutes põhivõrgu arvega hinda 19%, mõjutab see meie ettevõtet väga otseselt,“ rõhutas Raid olukorra tõsidust.
Tema hinnangul võib praegu eeldada, et tulevikus tarbimise kasvades leitakse põhjendus hinda tõsta, sest sellisel juhul küsitakse investeeringu dotatsiooni.
Teine probleem on muidugi see, et kõikidel Eesti tarbijatel on praegu raske ja otsitakse efektiivsemaid majandamise meetodeid, möönis Raid. „Kui aastaid tagasi oli põhivõrgul paarkümmend protsenti väiksem klientuur, tulid nad oma kuludega välja," lisas ta.
Praegu, kui tarbimine on kukkunud vanale tasemele, mis oli Eleringil võib-olla neli aastat tagasi, tundub kummaline, et sellest leitakse hinnatõusu põhjendus, märkis Raid. Tema hinnangul on raske aru saada, kuidas saavad püsikulud sellist mõju avaldada.
Seotud lood
Põhivõrguettevõtja Elering tõstab selle aasta 1. juunist ülekandeteenuse hinna 122,35 kroonilt 146,70 kroonile MW/h kohta. Energiatarbijatele võib see tähendada aastas umbes paarisaja miljoni kroonist lisakulu.
Energiaturg on murdepunktis. Taastuvenergia kiire kasv, võrkude piiratud läbilaskevõime ja desünkroniseerumine Venemaa elektrisüsteemist on viinud Eesti energiasüsteemi Euroopa sagedusalasse ja tänu sellele oleme ettearvamatu naabri elektrisüsteemist sõltumatud. Samas peame koos naabrite Läti, Leedu ja Soomega hoidma energiasüsteemi toimimas ja panustama rohkem varustuskindluse tagamiseks. Tuleb mitte ainult rääkida muutustest, vaid ehitada süsteeme, mis on juhitavad ja mis võimaldavad ettevõtetel uues reaalsuses raha teenida, riske vähendada ja energiat targalt juhtida.
Enimloetud
4
Viimased uudised
Ainuüksi pealinnas Riadis tuleb viie aastaga 3,6 miljonit ruutmeetrit uut kontoripinda
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele