Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kokkuvõte 2013. aasta I kvartali puiduturu ülevaatest
Metsandusekspert Heiki Hepner on Eesti Erametsakeskuse tellimusel saanud valmis käesoleva aasta I kvartali puiduturu ülevaate. Alljärgnevalt lühike ülevaade sellest.
* Okaspuupalkide hinnad on möödunud kvartaliga kasvanud. Kui männi-, männipeen- ja kuusepeenpalk on kallinenud umbes 4%, siis kuusepalk on möödunud kolme kuuga kallinenud koguni üheksa protsenti.
* Lehtpuu jämesortimentide keskmised hinnad on EMK hinnastatistika alusel möödunud kvartalil püsinud enam-vähem samal tasemel, kuid aasta taguse ajaga võrreldes on kase vineeripaku hind kasvanud üle 11% ja madalama kvaliteedinõudega kasepalk kallinenud üle 7%.
* Paberipuiduturul on tänavu esimeses kvartalis toimunud nihe sortimentide lõikes. Kui seni oli tunduvalt parema hinnaga kasepaberipuit, siis aasta algusest alates on vahe kase- ja okaspuupaberipuidu vahel selgelt vähenenud, okaspuupuidu hind on märgatavalt kasvanud ja kasepuidul pisut kukkunud. Aasta taguse ajaga võrreldes on okaspuupaberipuidu hinnad kasvanud ümmarguselt 11% ja kasepaberipuidul pisut üle 2%. Kui haavapaberipuidu hinna kasv on viimasel kvartalil olnud ligi 4%, siis aastaga on siin hind korralikult tõusnud (+13,5%).
* Küttepuidu hinnad on püsinud terve 2012. aasta madalal ja suurt muutust pole toimunud ka 2013. a esimese kvartali jooksul. EMK hinnaindeksi alusel on hind kvartali taguse ajaga küll 2,5% kasvanud, kuid on endiselt napilt üle 24 euro tihumeetri eest. Ka riigimetsast müüdav küttepuit on möödunud perioodidega märgatavalt odavnenud, kvartaliga ligi 8% ja aastaga 16,5% ning maksis märtsis 2013 metsas vahelaos 19,66 €/tm.
Loe 2013.aasta I kvartali puiduturu ülevaadet erametsanduse infoportaalist
.
Seotud lood
Energiaturg on murdepunktis. Taastuvenergia kiire kasv, võrkude piiratud läbilaskevõime ja desünkroniseerumine Venemaa elektrisüsteemist on viinud Eesti energiasüsteemi Euroopa sagedusalasse ja tänu sellele oleme ettearvamatu naabri elektrisüsteemist sõltumatud. Samas peame koos naabrite Läti, Leedu ja Soomega hoidma energiasüsteemi toimimas ja panustama rohkem varustuskindluse tagamiseks. Tuleb mitte ainult rääkida muutustest, vaid ehitada süsteeme, mis on juhitavad ja mis võimaldavad ettevõtetel uues reaalsuses raha teenida, riske vähendada ja energiat targalt juhtida.
Enimloetud
4
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele