22.08.13, 17:44

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Rõivatööstus ronib masuaugust välja

Eesti suuremad rõivatööstused on suutnud n-ö masuaugust välja ronida ning välisturgudel - kust tuleb sektori põhitulu - müüginumbreid kasvatada.

Alyona Stadnik

AS Baltika kõrval, mis suutis eelmisel aastal kahjumist välja tulla ning on nüüd kvartalite lõikes kasumit samm-sammult suurendanud, tegid korralikud tulemused ka teised suurtootjad - laste pealisrõivaste tootja OÜ Lenne ning pealisrõivaste tootja OÜ PVMP-Ex (Nurme Vabrik).

Lenne käive kasvas mullu pea veerandi ning kasum kolmandiku võrra - käive oli 19,5 miljonit eurot ning kasum ligi 5,3 miljonit eurot. Dividende võeti välja 280 000 eurot.

Seejuures ujus ettevõte mitmel pool vastuvoolu. Kui üldiselt Eesti rõivatööstuste müügimaht Soome turul kahanes, siis Lenne suuris oma põhiturul müüginumbreid kasvatada. Samuti ollakse järjest edukamad Ukrainas, kust muidu on mitmed Eesti ettevõtjad tegutsemast loobunud.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Ukraina on Soome ja Eesti järel Lenne kolmas turg. Veidi müüakse ka teistesse Baltimaadesse.

Ettevõtte üks omanikest Urmas Leeman jättis kommenteerimata käekäigu välisturgudel ning vastas majandustulemuste kohta napilt: "Eelmise aasta kollektsioon oli väga ilus ja edukas, sellest on tingitud ka head tulemused. Vabandan, kuid rohkem ei ole aega selle teemaga tegeleda."

PVMP-Ex lõpetas aasta 20,5 miljonilise eurose käibe juures 967 000 euroses kasumis, seejuures kasvas kasum 28% ning käive 10%.

Millised on Ilves-Extra ja Sangari plaanid, loe juba tänase Äripäeva paberlehest.

Alyona Stadnik

See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!

tekstiilitööstus

Seotud lood

Sisuturundus

12.12.25, 12:35

Tark energiamajandus peaks olema ettevõtete strateegiline valik

Energiaturg on murdepunktis. Taastuvenergia kiire kasv, võrkude piiratud läbilaskevõime ja desünkroniseerumine Venemaa elektrisüsteemist on viinud Eesti energiasüsteemi Euroopa sagedusalasse ja tänu sellele oleme ettearvamatu naabri elektrisüsteemist sõltumatud. Samas peame koos naabrite Läti, Leedu ja Soomega hoidma energiasüsteemi toimimas ja panustama rohkem varustuskindluse tagamiseks. Tuleb mitte ainult rääkida muutustest, vaid ehitada süsteeme, mis on juhitavad ja mis võimaldavad ettevõtetel uues reaalsuses raha teenida, riske vähendada ja energiat targalt juhtida.