Eestis kehtestatud kõrged energiamaksud pärsivad energiaintensiivsete ja ekspordile suunatud tööstusettevõtete konkurentsivõimet ning pidurdavad välisinvesteeringute tulekut.

- Estonia Celli juhatuse liige ja finantsdirektor Siiri Lahe.
- Foto: Andras Kralla
Näiteks Eesti ühe kõrgema tööviljakusega tööstusettevõtte, Kundas asuva haavapuitmassi tootja Estonian Celli andmeil on elektri kogukulu neil 4–6 miljonit eurot suurem kui mitmel Euroopa konkurendil. See on peapõhjus, miks Estonian Celli omanik Heinzel Group ehitas mõni aasta tagasi 115 miljonit eurot maksva paberitehase oma Austrias asuva puitmassitehase kõrvale ja mitte Kundasse.
„Heinzel Group on pettunud Eesti riigi energiapoliitikas ja seetõttu valiti suurinvesteeringu kohaks Austria, kus on soodsamad elektritariifid,“ põhjendas Estonia Celli juhatuse liige ja finantsdirektor Siiri Lahe. „Poole aasta jooksul otsustatakse peakorteris Viinis, kas Kundasse investeeritakse tootmismahu kasvuks 20 miljonit eurot. See otsus seisab samamoodi kõrgete energiamaksude taga.“
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Energiaturg on murdepunktis. Taastuvenergia kiire kasv, võrkude piiratud läbilaskevõime ja desünkroniseerumine Venemaa elektrisüsteemist on viinud Eesti energiasüsteemi Euroopa sagedusalasse ja tänu sellele oleme ettearvamatu naabri elektrisüsteemist sõltumatud. Samas peame koos naabrite Läti, Leedu ja Soomega hoidma energiasüsteemi toimimas ja panustama rohkem varustuskindluse tagamiseks. Tuleb mitte ainult rääkida muutustest, vaid ehitada süsteeme, mis on juhitavad ja mis võimaldavad ettevõtetel uues reaalsuses raha teenida, riske vähendada ja energiat targalt juhtida.