16.05.17, 10:24

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Sõnajalgade Baltikumi suurima tuulepargi ehitus pandi seisma

Vendade Sõnajalgade tuulikute ehitusload 160 miljoni eurose mahuga Aidu tuulepargis Ida-Virumaal on ajutiselt peatatud, lisaks on vennad hädas veel paari ehitusloa saamisega ja on hakanud loata rajama alajaama ning liinimaste.

Oleg ja Andres Sõnajalg.
Foto: Andres Haabu

Ida-Viru maavanem esitas tänavu aprillis ootamatult kohtusse protesti Lüganuse vallavalitsuse poolt Andres ja Oleg Sõnajala Aidu Tuulepark OÜle antud tuulikute ehituslubade tühistamiseks. Tartu halduskohus otsustas 3. mail maavanema protesti menetlusse võtta ja esialgse õiguskaitsena peatada kuuks ajaks ehk 2. juunini tuulikute ehituslubade kehtivuse.

Kohus kaasas oma määrusega kolmanda isikuna menetlusse Aidu Tuulepark OÜ, ent Ida-Viru maavanema taotlust kaasata kolmanda isikuna ka kaitseministeerium kohus ei rahuldanud. Kaitseministeeriumi kaasas kohus hoopis arvamust andva haldusorganina.

Lüganuse vallavanem Viktor Rauam ei mõista maavanema kiusu. „Ma ei tea, mida taga aetakse. Ilmselt seda, et tuuleparki ei tuleks, aga kelle huvi see on, mina ei tea,“ sõnas ta. Ta lisas, et ei saa aru, kes protestib. „Kui tegemist oleks kaitseministeeriumiga, oleks nemad kohtus, aga ei ole ju.“

Artikkel jätkub pärast reklaami

Ida-Viru maavalitsuse maasekretär maavanema ülesannetes Eve East selgitas, et Aidu tuulikutele ehituslubade andmisel on eiratud seaduses nõutud kooskõlastuskohustust, samuti on projektil tema sõnul vastuolusid teemaplaneeringuga. Vastuolud puudutavad tuulikute mudelit ja tehnilisi parameetreid.

Loe pikemalt Äripäevast.

Autor: Äripäev.ee

Seotud lood

Sisuturundus

12.12.25, 12:35

Tark energiamajandus peaks olema ettevõtete strateegiline valik

Energiaturg on murdepunktis. Taastuvenergia kiire kasv, võrkude piiratud läbilaskevõime ja desünkroniseerumine Venemaa elektrisüsteemist on viinud Eesti energiasüsteemi Euroopa sagedusalasse ja tänu sellele oleme ettearvamatu naabri elektrisüsteemist sõltumatud. Samas peame koos naabrite Läti, Leedu ja Soomega hoidma energiasüsteemi toimimas ja panustama rohkem varustuskindluse tagamiseks. Tuleb mitte ainult rääkida muutustest, vaid ehitada süsteeme, mis on juhitavad ja mis võimaldavad ettevõtetel uues reaalsuses raha teenida, riske vähendada ja energiat targalt juhtida.