Nimelt saatis ministeerium arvamuse avaldamiseks seaduseelnõu väljatöötamiskavatsuse, millega laekuks tulevikus osa konkurentsiameti eelarvest reguleeritavatelt ettevõtjatelt järelevalvetasuna, mille suurusjärk oleks 0,02–0,2% reguleeritud ettevõtja käibest.
Ministeeriumi plaan puudutab vaid monopoolses seisundis olevad ettevõtjad, kelleks on ministeeriumi teatel elektri- ja gaasivõrgud, kaugkütteettevõtjad (kaugküttevõrgud ja tootjad), vee-ettevõtjad, universaalse postiteenuse osutaja, raudtee-ettevõtjad, sadamad ning lennujaam. Elektri tootjad ning elektri- ja gaasimüüjad järelevalvetasu ei maksaks, kuna tegemist on vabal turul ja omavahel konkureerivate ettevõtjatega, teatas justiitsministeerium.
Kaugküttesektoris, kus erinevalt elektri- ja gaasisektorist puudub tarbijal vaba valik soojuse müüja valimiseks, maksaksid kaugkütteettevõtjad (võrguteenuse osutajad ja tootjad) tasu vastavalt tarbijale müüdavale soojuse kogusele. Analoogselt toimuks arvestus ka veesektoris. Postisektoris maksaks järelevalvetasu universaalse postiteenuse osutaja, kelle hinnakujundus on ameti kontrolli all. Raudteesektoris maksaksid tasu infrastruktuuri ettevõtted ning samamoodi lennujaam ja regulatsioonile allutatud sadamad.
Loe pikemalt Äripäevast.
Seotud lood
Energiaturg on murdepunktis. Taastuvenergia kiire kasv, võrkude piiratud läbilaskevõime ja desünkroniseerumine Venemaa elektrisüsteemist on viinud Eesti energiasüsteemi Euroopa sagedusalasse ja tänu sellele oleme ettearvamatu naabri elektrisüsteemist sõltumatud. Samas peame koos naabrite Läti, Leedu ja Soomega hoidma energiasüsteemi toimimas ja panustama rohkem varustuskindluse tagamiseks. Tuleb mitte ainult rääkida muutustest, vaid ehitada süsteeme, mis on juhitavad ja mis võimaldavad ettevõtetel uues reaalsuses raha teenida, riske vähendada ja energiat targalt juhtida.
Enimloetud
1
2
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele