Vene sõja mõju Eesti majandusele: tarneraskused ja kiirem hinnatõus
Nii Eesti kui ka ülejäänud maailma majanduse edasine käekäik on seotud Venemaa sõjalise agressiooniga ning sellega, millise suuna sõda võtab. Praegustes oludes tehtud prognoose ümbritseb ulatuslik määramatus, sest nii toormete hinnad kui ka tarneahelaprobleemide lahenemine sõltuvad olulisel määral sõja käigust ja lääneriikide sanktsioonidest Venemaale, selgub Eesti Panga pressiteatest.
Eesti majanduse maht eurodes (jooksevhinnas) mõõdetuna kasvab käesoleval aastal jõudsasti (üle 9%), kuid hinnatõusu välja taandamisel jääb majanduskasv tõenäoliselt nulli lähedale või väiksesse miinusesse. Eesti majandus oli eelmise aasta lõpuks jõudnud tootmisvõimsuse piiri lähedale ja varasemad prognoosid näitasid kasvu järsku aeglustumist. Muutunud geopoliitilised olud ja nende majandusmõju kärbivad väljavaadet veelgi ning selle aasta kokkuvõttes on oodata majanduse nullkasvu või mõningast kahanemist püsihindades (nominaalne majanduse maht miinus hinnatõus). Majanduskasvu peatumise või väikese languse põhjusteks on kahanev kaubavahetus, ostujõu vähenemine oodatust kiirema hinnakasvu tõttu, ebakindluse suurenemine ja ühekordsete suurte tehingute väljataandumine.
Seotud lood
Energiaturg on murdepunktis. Taastuvenergia kiire kasv, võrkude piiratud läbilaskevõime ja desünkroniseerumine Venemaa elektrisüsteemist on viinud Eesti energiasüsteemi Euroopa sagedusalasse ja tänu sellele oleme ettearvamatu naabri elektrisüsteemist sõltumatud. Samas peame koos naabrite Läti, Leedu ja Soomega hoidma energiasüsteemi toimimas ja panustama rohkem varustuskindluse tagamiseks. Tuleb mitte ainult rääkida muutustest, vaid ehitada süsteeme, mis on juhitavad ja mis võimaldavad ettevõtetel uues reaalsuses raha teenida, riske vähendada ja energiat targalt juhtida.
Enimloetud
1
2
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele