Kohapealne biotoodete tootmine jätab puidu väärindamise kasu Eestisse

VKG biotoodetetehase plaan on tervitatav, põlevkiviõlitehas on ärina endiselt perspektiivikas ning metsatüli lahendust on oodata peagi, rääkis keskkonnaminister Tõnis Mölder kliimateemalises saates "Kuum tool".

Viru Keemia Grupp (VKG) algatab kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu eesmärgiga uurida võimalusi kaasaegse biotoodete tootmiskompleksi rajamiseks Ida-Virumaale, mis hakkaks väärindama Eestis tekkivat paberipuitu, tootma biotooteid ja taastuvenergiat. Eeldatav investeeringumaht ulatub 800 miljoni euroni ja tootmine alustaks tööd kõige varem 2026. aastal.

Kas tõesti on Euroopa rohelepe see, mis sunnib Eesti metsi toitma ülisuurt tselluloositehast, küsib Eestimaa Looduse Fondi juhatuse aseesimees ja metsaprogrammi juht Siim Kuresoo. Mehaanilises töötlemises on tema sõnul lisandväärtus puidu ühiku kohta jätkuvalt oluliselt kõrgem kui keemilises ehk vähem puitu pakub rohkematele tööd ja sissetulekut.

Energiaturg on murdepunktis. Taastuvenergia kiire kasv, võrkude piiratud läbilaskevõime ja desünkroniseerumine Venemaa elektrisüsteemist on viinud Eesti energiasüsteemi Euroopa sagedusalasse ja tänu sellele oleme ettearvamatu naabri elektrisüsteemist sõltumatud. Samas peame koos naabrite Läti, Leedu ja Soomega hoidma energiasüsteemi toimimas ja panustama rohkem varustuskindluse tagamiseks. Tuleb mitte ainult rääkida muutustest, vaid ehitada süsteeme, mis on juhitavad ja mis võimaldavad ettevõtetel uues reaalsuses raha teenida, riske vähendada ja energiat targalt juhtida.