Keskerakond teeb ettepaneku sätestada metsanduse arengukavas konkreetne raiemaht, mis võiks jääda piiridesse 8-10 miljonit tihumeetrit aastas. Eesmärgiks on saavutada raiemaht alla 9 miljoni tihumeetri.
Endine keskkonnaminister Tõnis Mölder on Keskerakonna üks eestkõneleiad matsanduse teemadel.
Foto: Toomas Kelt
Riigikogus menetluses olev Eesti metsanduse arengukavas sätestatud liiga suur raiemaht jätab võimaluse majandada metsi samas mahus nagu praegu ehk järgmise kümne aastaga meie metsatagavara väheneb veelgi väga suurel määral ning seeõttu teeb Keskerakonna fraktsioon muudatusettepaneku viia arengukavasse sisse konkreetne raiemaht, mis jääks vahemikku 8-10 miljonit tihumeetrit aastas, ütleb endine keskkonnaminister Tõnis Mölder.
Eesti Metsatöötajate Ametiühingu ja Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu (EMPL) hinnangul on täna valitsuses arutatav Metsanduse arengukava eelnõu lühinägelik ning jätab arvestamata sotsiaalmajandusliku mõõtme. Kokkuvõttes mõjuks selline metsanduse käekäik laastavalt nii Eesti metsadele kui maapiirkondade elanike toimetulekule.
Erametsaomanikud ei peaks kartma, et riik hakkab kiires korras piirama nende õigust oma metsa majandada. Samuti tuleb meil meeles pidada, et mets on ka majandamiseks. Need on kaks mõtet, mida keskkonnaminister Madis Kallas soovis oma intervjuus rõhutada.
Keskkonnaminister Madis Kallas sõnas Riigikogu infotunnis raiemahte puudutavale küsimusele vastates, et tänane koalitsioon on kogu aeg rõhutanud, et Eesti metsade raiemahud vaadatakse üle ja neid soovitakse ennekõike muuta vähendamise suunas.
Paljud suured ettevõtted hoiavad oma IT-osakonda kiivalt enda lähedal, kartes, et kontrollist loobumine toob kaasa kaose. Üks Euroopa kiiremini kasvavaid tootmisgruppe tegi aga mõned aastad tagasi kannapöörde: saatis peaaegu kogu oma IT-tiimi ära ja andis võtmed üle teisele ettevõttele. Kuidas on see aidanud keskenduda põhitegevusele ja vabaneda tüütust rutiinist?