Üha rohkem räägitakse avalikkuses vesinikust ja selle võimalikest kasutusvaldkondadest. Arenguseire Keskus tõi oma 2023. aasta lühiraportis välja, et Eestil on suur potentsiaal nii vesiniku tootmises ja vesinikutehnoloogia teadusarenduses kui ka tehnoloogia rakendamises. Mitmete Eesti ettevõtete tulevikuplaanides on vesinikul juba oluline osa. Millises seisus on rohevesiniku tootmise tehnoloogiad ja pilootprojektid ning kuidas riik saab omalt poolt õla alla panna?
Eestis on maailmatasemel vesinikutehnoloogiate alast teadustööd tehtud juba aastakümneid. Metroserdi rakendusuuringute keskuse vesiniku valdkonnajuht Priit Ilomets rääkis mai alguses toimunud Onnineni energiapäeval, et viimastel aastatel ka valdkonnaülene ettevõtlus olnud suures kasvutrendis – arendatud on baastehnoloogiaid ja läbi on viidud spetsiifilisi rakenduslikke pilootprojekte.
Seotud lood
Hiljuti kümnetes miljonites eurodes vesinikuprojektide arendamiseks toetust saanud ettevõtted vaatavad tulevikku – lähiaastatel peaks vesinik vahetama raskeveokites välja fossiilse diislikütuse.
Järgmiuse aasta oktoobris avab Alexela Eesti esimesed kaks rohevesinikutanklat. kinnitas Alexela energiamüügi valdkonnajuht Tarmo Kärsna Tallinnas toimuval rohetehnoloogiate messil NEXPO.
Eestil on tugev potentsiaal nii vesiniku tootmises ja vesinikutehnoloogia teadusarenduses kui ka tehnoloogia rakendamises, märgitakse Arenguseire Keskuse koostatud lühiraportis “Vesinikutehnoloogia hetkeseis ja väljavaated”.
Edelaraudtee, Go Tracki, Instry, Saksa Automaatika ja Siemensi koostöö on toonud Eesti raudteetaristusse märgatava uuenduslaine. Ühiseks eesmärgiks oli vananenud süsteemide väljavahetamine digitaalse vastu, et suurendada tõhusust, paindlikkust ja tulevikukindlust raudteel. Eesti inseneride kogukond lõi ohutustoote, millel on ametlik akrediteering teiste riikide sõltumatute ohutushindajate poolt.
Enimloetud
1
2
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele