Eesti majandus on küll veel nõrk, kuid näitab märke paranemisest. Eesoleval paaril aastal toetavad kasvu peamiselt väliskeskkonnaga seotud tegurid – välisnõudluse suurenemine ja intressimäärade langus, prognoosivad Swedbanki ökonomistid Tõnu Mertsina, Liis Elmik ja Marianna Rõbinskaja.
Seotud lood
Suurimad mured ootavad sel aastal ees meie ekportivaid tööstusi, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor panga majandusprognoosis. Rootsi elamuehituse mahu sügav langus vähendab oluliselt nõudlust meie puitmajade ja mööbli järele.
Levinud narratiivi kohaselt on kiire palgakasv, vohav bürokraatia ja maksutõusud muutnud Eesti ettevõtluskeskkonnana ebasoodsaks ja suunanud uued investeeringud siit minema. Numbritele otsa vaadates on nende väidetega väga raske nõustuda, kirjutab värskes majanduskommentaaris SEB panga majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Järgmise aasta maksumuudatused annavad tõenäoliselt löögi majapidamiste ostujõu ja eratarbimise kosumisele ning vähemalt osaliselt kompenseeriks seda välisnõudluse ja koos selleks ekspordi paranemine, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Kuigi töötleva tööstuse tootmismaht vähenes juunis aastases võrdluses ligi 2%, on langus taandumas, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Energiaturg on murdepunktis. Taastuvenergia kiire kasv, võrkude piiratud läbilaskevõime ja desünkroniseerumine Venemaa elektrisüsteemist on viinud Eesti energiasüsteemi Euroopa sagedusalasse ja tänu sellele oleme ettearvamatu naabri elektrisüsteemist sõltumatud. Samas peame koos naabrite Läti, Leedu ja Soomega hoidma energiasüsteemi toimimas ja panustama rohkem varustuskindluse tagamiseks. Tuleb mitte ainult rääkida muutustest, vaid ehitada süsteeme, mis on juhitavad ja mis võimaldavad ettevõtetel uues reaalsuses raha teenida, riske vähendada ja energiat targalt juhtida.
Enimloetud
1
2
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele