Riik suunab ligi 24 miljonit eurot kaitsetööstuse tootearendusse

Lääneriigid on jäänud maha kaasaegse sõjapidamise tegelikkusest ning kaitsetööstuse innovatsioon vajab kiiret ja süsteemset kiirendamist, tõdesid eksperdid Tallinnas toimuva tehnoloogiakonverentsi Latitude59 avasündmusel Thinking in Billions.

Euroopa Liidu liikmesriigid leppisid kokku, et Euroopa Komisjon laenab kuni 150 miljardit eurot toetamaks liikmesriikide investeeringuid kaitsevaldkonda. Otsus on osa laiemast tegevuskavast, mille eesmärk on suurendada Euroopa strateegilist kaitsevalmidust.

Kaitseväe suurõppusel Siil 2025 kasutatud Eesti kaitsetööstusettevõtte Marduk tehnoloogia näitas oma efektiivsust fiiberoptilise kaabliga juhitavate ründedroonide tõrjumisel.

Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo saatis kooskõlastamisringile uue ekspordistrateegia, mille eesmärk on tugevdada Eesti ettevõtete konkurentsivõimet välisturgudel ja suurendada ekspordi lisandväärtust. Strateegia seab prioriteediks sihitud toetusmeetmed, rahvusvahelise koostöö ja fookussektorid, millel on suurim kasvupotentsiaal.

Ehitus-, tööstus- ja logistikasektoris räägitakse täna palju efektiivsusest, kuid praktikas määravad töö tempo sageli hoopis seadmed, mille töökindlusest sõltub kogu objekti või tootmise sujuvus. Kui tõstuk seisab, töö katkeb või masin ei vasta töötingimustele, ei tähenda see ettevõtte jaoks ainult tehnilist probleemi, vaid otsest rahalist kulu, venivaid tähtaegu ja suuremaid riske tööohutusele.