Läti puidutööstuse areng takerdub madala lisandväärtusega eksporti
Läti puidutööstus ekspordib peamiselt saematerjali ja küttepuitu, kuid keerukamate ja kõrgema lisandväärtusega toodete osakaal püsib väike. Arengut takistavad investeeringute nappus, bürokraatia ja vähenenud konkurentsivõime naaberriikidega võrreldes, vahendab Läti ringhääling LSM telesaates kõneldut.
Et investeerida kõrgema lisandväärtusega tootmisse, vajatakse märkimisväärselt suuremaid rahalisi vahendeid. „Kui 1990. aastatel sai väikese saeveski püsti panna kümnete tuhandete lattidega, siis täna räägime miljonitest. Kui mõelda puidukeemiale, siis isegi miljarditest,” tõdes Läti Puidutööstuse Föderatsiooni juht Arturs Bukonts.
Seotud lood
Swedbanki tänavuse tööstusuuringu tulemused näitavad, et puidutööstus on hakanud taastuma ja sektor plaanib 2025. aastaks investeeringute kasvu. Riske nähakse ebakindlas majanduskeskkonnas ja geopoliitilises arengus.
Euroopa saetööstuses toimub ulatuslik konsolideerumine, mille tehingute koguväärtust hinnatakse konservatiivselt üle 450 miljoni euro. Koos avalikustatud ja mitmete konfidentsiaalsete tehingutega on käimas ümberkujundamine, mis tõotab muuta sektori struktuuri: turule jäävad peamiselt suurkontsernid, samal ajal kui väiksemad tootjad langevad välja või liituvad suurematega.
Läti rahandusministeeriumi plaan müüa avaliku pakkumise teel vähemusosalusi riigile kuuluvates ettevõtetes, sealhulgas riigimetsade majandaja Latvijas valsts meži (LVM) ja energiafirma Latvenergo aktsiaid, on põhjustanud ägeda vastuseisu nii metsandussektoris kui poliitikute seas. Kritiseerijate hinnangul seab ettepanek ohtu riigi strateegilised huvid, loodusressursside kontrolli ja majandusliku stabiilsuse.
Ehitusfirma NOBE rajas koostöös tellija Airport Cityga Tallinna lennujaama lõunaküljele ühe viimaste aastate tehniliselt keerukama tööstushoone Eestis – lennukihoolduskompleksi rahvusvahelisele lennundusettevõttele Magnetic MRO. Väljakutseks olid üle 40-meetrised kandepostideta silded, ulatuslik pinnasevahetus, ülim ehitustäpsus ning hoone vastavus eriti rangetele lennundusohutus- ja konstruktsiooninõuetele. Projektis lõi kaasa enam kui 80 koostööpartnerit.
Enimloetud
1
Investeeringud uutesse tehastesse kokku on pea 330 miljoni eurot
2
Viimased uudised
Hetkel kuum
Investeeringud uutesse tehastesse kokku on pea 330 miljoni eurot
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele