Elering jagab tasakaalustuskulud tootjate ja tarbijate vahel, 2026 lisandub elektriarvetele kaks uut tasu

Energeetikaminister Andres Sutt seadis riiklikku põhivõrku haldavale Eleringile eesmärgi, et elektri ja gaasi lõpphind Eesti tarbijagruppidele oleks konkurentsivõimeline Läänemere-äärsete riikide keskmisega.

Elering esitas Konkurentsiametile taotluse elektri ülekandeteenuse hinna tõstmiseks, mis võib alates 2026. aasta algusest kergitada elektrienergia koguhinda ennekõike suurtootjatele ja jaotusvõrgu ettevõtetele. Ettevõtte hinnangul on tariifimuutus vältimatu, et katta viimaste aastate investeeringute, hoolduse ja varustuskindluse tagamise kulude kasv.

Veebruari alul Venemaast desünkroniseeritud elektrisüsteemis sageduse hoidmine on olnud kallim kui oodatud, kuid võrguhalduri Eleringi esitletud numbrid näivad väiksemad kui energiakaupleja Marko Alliksoni näidatud arvutused.

Eleringi puhaskasum langes tänavu esimesel poolaastal 6,3 miljoni euroni, jäädes eelmise aasta sama perioodi tulemusele 4,3 miljoni euro võrra alla. Ettevõtte sõnul avaldab kasumlikkusele survet võrguteenuste tulude vähenemine ja kasvavad kulud energia varustuskindluse tagamiseks.

Tootmisettevõtte pakendamisprotsessi eduka automatiseerimise aluseks on kogu tootmisvoo põhjalik analüüs, et uus süsteem sobituks olemasolevasse keskkonda, aitaks vähendada tööjõuvajadust ning oleks valmis ka ettevõtte tulevasteks arenguteks. Lihtsalt roboti lisamine enamasti oodatud tulemust ei too, nendib tootmise ja tööstuse automatiseerimislahenduste arendaja Smitech OÜ tegevjuht Sander Mitendorf.