Fermi Energia kaasab Soome tuumaeksperdid väikereaktori projekti

Arutelud tuumaenergia üle Eestis kipuvad sageli takerduma kahte väitesse: tehnoloogiat justkui veel ei eksisteeri ning Eesti ei suudaks kunagi koolitada piisavalt inimesi jaama käitamiseks. Fermi Energia juhtkonna hinnangul ei pea kumbki neist väidetest paika.

Elektrihinnad on Eestis ja kogu Baltikumis jõudnud tasemeni, mis toob teravalt esile küsimuse juhitava tootmisvõimsuse puudusest. Äripäeva raadiole antud intervjuus näeb Eestisse tuumajamaa planeeriva Fermi Energia juht Kalev Kallemets praeguseid hinnahüppeid süsteemse probleemina.

Kui Eestisse rajataks tuumajaam, suureneks energeetikasektori tööjõuvajadus kuni 350 inimese võrra, kellest lõviosa peaksid olema tehnikaalase ettevalmistusega oskustöölised. Sellise järelduseni jõudis OSKA värske tööjõu- ja oskusuuring, mis toob esile ka haridussüsteemi ettevalmistamatuse võimalikuks muutuseks.

Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) kritiseerib Kliimaministeeriumile saadetud tagasisides, et tuumaenergia ja -ohutuse seaduse (TEOS) eelnõu võimaldab riigil asuda tuumajaama rajamise suunas, ilma et oleks tehtud põhimõttelist ja avalikku otsust tuumaenergia kasutuselevõtu kohta.

Ehitus-, tööstus- ja logistikasektoris räägitakse täna palju efektiivsusest, kuid praktikas määravad töö tempo sageli hoopis seadmed, mille töökindlusest sõltub kogu objekti või tootmise sujuvus. Kui tõstuk seisab, töö katkeb või masin ei vasta töötingimustele, ei tähenda see ettevõtte jaoks ainult tehnilist probleemi, vaid otsest rahalist kulu, venivaid tähtaegu ja suuremaid riske tööohutusele.