Tehnoloogiakolledži juht Ott Pärna: AI-ajastul on kõige valem õppida üks kitsas amet

Eesti haridusmaastikul käiv kutsereform ei muuda kõrgkoolide igapäevatööd üleöö, kuid selle mõju ulatub meist kaugemale – tulevaste tudengiteni ja sealt edasi kogu tööstussektorini, kirjutab Tallinna Tehnikakõrgkooli tehnikainstituudi direktor Raul Kütt.

„Kui koolist tuleb poolfabrikaat, on reform läbi kukkunud,“ ütleb tööstusjuht Veljo Konnimois. Just sellist tulemust kardavad paljud ettevõtjad, kui riik plaanib muuta kutsehariduse nelja-aastaseks ja üldhariduskeskseks.

Eesti mööblitootjad näevad kavandatavas kutseharidusreformis riski, mis võib pikemas vaates nõrgestada kogu sektori konkurentsivõimet. Hiljuti Haapsalus toimunud puiduerialade ümarlaud tõi üheselt esile mure, et erialase väljaõppe üldistamine ja praktilise sügavuse kadumine ei ole kooskõlas tööstuse tegelike vajadustega.

Ehitus-, tööstus- ja logistikasektoris räägitakse täna palju efektiivsusest, kuid praktikas määravad töö tempo sageli hoopis seadmed, mille töökindlusest sõltub kogu objekti või tootmise sujuvus. Kui tõstuk seisab, töö katkeb või masin ei vasta töötingimustele, ei tähenda see ettevõtte jaoks ainult tehnilist probleemi, vaid otsest rahalist kulu, venivaid tähtaegu ja suuremaid riske tööohutusele.