Wendre otsib häkatoniga lahendust tekstiilitööstuse ühele suuremale probleemile
Tekstiilijäätmete probleem on suur. Ainuüksi Wendres tekib aastas ligikaudu 80 tonni segakiust tekstiilijääki, 30 tonni tumedat ja jersey-tüüpi kangajääki ning 20 tonni porolooniplokkide jääke. Osa nn „valgest“ tekstiilijäägist kasutatakse juba praegu täitematerjalina, kuid suurele osale jääkidest toimiv lahendus puudub.
Seotud lood
Arvan, et meie valdkonda ootab ees raputus – need, kelle finantsseis ei ole tugev, võivad sattuda raskustesse, usub tekstiilitööstuse Wendre tegevjuht Gavin Perkins.
Tekstiilijäätmetega seotud suurim probleem Eestis on vastvate töötlusvõimaluste puudus, kirjutab KIUD Technologies kaasasutaja, tekstiilitehnoloogia insener, materjaliteadlane Liis Tiisvelt Infopanga rõiva- ja tekstiilitööstuse aastaraportis.
Ähvardava tooraienkriisiga aitab võidelda jäätmete käsitlemine väärtusliku toorainena, sedastab Rohetiigri arenguraamat.
Euroopa Liidu rahastatud TexMati projekt ühendab seitse riiki ja 14 partnerit, et töötada välja uus lahendus kasutatud tekstiilide kogumiseks ja taaskasutuseks. Eesti-poolseteks veduriteks on Tallinna Tehnikakõrgkool ja rõivatootja Protex Balti AS, kes panustavad nii teadustöö kui ka tööstusliku kogemusega.
Ehitusfirma NOBE rajas koostöös tellija Airport Cityga Tallinna lennujaama lõunaküljele ühe viimaste aastate tehniliselt keerukama tööstushoone Eestis – lennukihoolduskompleksi rahvusvahelisele lennundusettevõttele Magnetic MRO. Väljakutseks olid üle 40-meetrised kandepostideta silded, ulatuslik pinnasevahetus, ülim ehitustäpsus ning hoone vastavus eriti rangetele lennundusohutus- ja konstruktsiooninõuetele. Projektis lõi kaasa enam kui 80 koostööpartnerit.
Enimloetud
1
Investeeringud uutesse tehastesse kokku on pea 330 miljoni eurot
2
3
5
Viimased uudised
Hetkel kuum
Investeeringud uutesse tehastesse kokku on pea 330 miljoni eurot
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele