Tehnoloogiaettevõtjad nõuavad metsaseaduse muudatuste pidurdamist: “Elame tulevaste põlvede arvelt”

Valitsuse plaan seada metsaseadusesse fikseeritud eesmärk, et 70% metsamaast peab olema majandusmets, on tekitanud vastasseisu keskkonnaühenduste ja riigivõimu vahel. Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) leiab, et kavandatav seadusepakett nõrgestab oluliselt looduskaitsesüsteemi ja annab hoogu kontrollimatule raietele.

Eestimaa Looduse Fondi hinnangul võib VKG planeeritav tselluloositehas Ida-Virumaal lukustada Eesti metsanduse keskkonnale ja majandusele kahjulikku suunda. Organisatsiooni raport juhib tähelepanu toormepuudusele, liigsele raiemahule ning seninägematule keskkonnakoormusele.

Tallinna Ülikooli uuringu järgi võib Eesti raiemahu vähendamine 8 miljoni kuupmeetrini aastas vähendada metsa- ja puidusektori loodavat lisandväärtust ning sellega seotud tööhõivet ligikaudu 10%. Kliimaministeerium rõhutab, et lähiajal ei ole põhjust oodata raiemahu järsku vähenemist.

Tallinna Ülikooli värske uuring näitab, et metsa- ja puidusektori roll Eesti majanduses on suur, kuid Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu hinnangul ei kajastu see ei avalikus arutelus ega poliitilistes valikutes piisava kaaluga. Liidu tegevjuht Henrik Välja ütleb, et kui raiemaht peaks järsult vähenema, ei tähendaks see pelgalt statistilist langust, vaid aastatepikkust survet ettevõtetele, millest kõik välja ei tule.

Tootmisettevõtte pakendamisprotsessi eduka automatiseerimise aluseks on kogu tootmisvoo põhjalik analüüs, et uus süsteem sobituks olemasolevasse keskkonda, aitaks vähendada tööjõuvajadust ning oleks valmis ka ettevõtte tulevasteks arenguteks. Lihtsalt roboti lisamine enamasti oodatud tulemust ei too, nendib tootmise ja tööstuse automatiseerimislahenduste arendaja Smitech OÜ tegevjuht Sander Mitendorf.