Ekspertide hinnangul toob Enefit Greeni börsiletulekule edu institutsionaalsete ja jaeinvestorite suur huvi, kuid enne prospekti avaldamist on raske isegi seda öelda, mis võiks olla ettevõtte väärtus, arvestades, et me ei tea, kui palju raha üldse kaasatakse Enefit Greeni arendusteks.

- Enefit Greeni juhatuse esimees Aavo Kärmas.
- Foto: Raul Mee
Seni avalikkuse ees vähe tähelepanu saanud asjaolu on näiteks see, et lisaks uute aktsiate emiteerimisele müüb oma osalust Eesti Energia.
“Uute emiteeritud aktsiate raha on Enefit Greeni kasvu finantseerimiseks ja Eesti Energia osaluse müügist saadav raha läheb Eesti Energiale. Vanade ja uute aktsiate planeeritav suhe on selge prospekti avalikustamise ajaks,” ütles Enefit Greeni juhatuse liige Veiko Räim.
Iseenesest tähendab see, et osa raha ei lähe uutesse projektidesse, vaid võib kuluda näiteks emafirma võlakoormuse vähendamiseks, selle projektide arendamiseks – kas või õlitehas – või võidakse maksta ka riigieelarvesse dividendideks.
Artikkel jätkub pärast reklaami
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Rahast finantseeritakse 600miljonist programmi
2016. aastast käima läinud projekt erastada riigile kuuluva Eesti Energia taastuvenergeetika tütarfirmast Enefit Green kuni 49 protsenti Tallinna börsil saab lõpuks teoks.
Eesti Energia taastuvenergia ettevõte Enefit Green tootis käesoleva aasta augustis 96 gigavatt-tundi elektrit. Seda on 75% rohkem kui aasta tagasi, mil elektritoodang ulatus 55 gigavatt-tunnini.
Eesti Energia taastuvenergia ettevõte Enefit Green tootis mais 90 gigavatt-tundi elektrit, millesse suurima panuse (72 GWh) andsid ettevõtte tuulepargid Eestis ja Leedus.
Timo Suslov: enne strateegiat peame paika panema eesmärgid
Töötleva tööstuse ettevõtjad ootavad Eesti tööstuspoliitika uut strateegiat, mis paneks paika sektori pikaajalised eesmärgid. „Kui iga kahe aasta tagant midagi muudetakse, on töötleval tööstusel keeruline ellu jääda,“ tõdes Eesti Elektritööstuse Liidu tegevjuht Tõnis Vare.
Energiaturg on murdepunktis. Taastuvenergia kiire kasv, võrkude piiratud läbilaskevõime ja desünkroniseerumine Venemaa elektrisüsteemist on viinud Eesti energiasüsteemi Euroopa sagedusalasse ja tänu sellele oleme ettearvamatu naabri elektrisüsteemist sõltumatud. Samas peame koos naabrite Läti, Leedu ja Soomega hoidma energiasüsteemi toimimas ja panustama rohkem varustuskindluse tagamiseks. Tuleb mitte ainult rääkida muutustest, vaid ehitada süsteeme, mis on juhitavad ja mis võimaldavad ettevõtetel uues reaalsuses raha teenida, riske vähendada ja energiat targalt juhtida.