Soojusenergeetik ja Tallinna Tehnikaülikooli energiatehnoloogia õppejõud Igor Krupenski arvab, et praegustes tingimustes võiks Eesti mõelda ühe taastuvenergia ressursi ehk lume kasutamisele.

- Soojusenergeetika insener Igor Krupenski.
- Foto: dv.ee
Viimastel aastakümnetel on ressursside säästlikuma ja tõhusama kasutamise poole püüdlemine muutunud meie aja oluliseks väljakutseks. Üks ootamatu, kuid väga paljutõotav ressurss, mis leiab rakendust, on lumi. Kuigi lund peetakse sageli ajutiseks ja ebamugavaks, on see tegelikult väärtuslik ressurss – talvehooajal lund kogutakse ja säilitatakse ning seejärel suvel kasutatakse seda vedelike jahutamiseks, mis omakorda võivad leida kasutust hoonete konditsioneerimis- ja jahutussüsteemides.
Seotud lood
Kaugjahutusest rääkides tekib paljudel esimesena mõte, et see on midagi, mis võiks olla pigem soojade riikide jaoks oluline teema, samuti võiks see olla levinum ja arenenum pigem Lõuna-Euroopas. Sellest, kas see on nii, kirjutavad Tallinna Tehnikaülikooli doktorant-nooremteadur Kertu Lepiksaar ja insener Siim Poom.
Energiaturg on murdepunktis. Taastuvenergia kiire kasv, võrkude piiratud läbilaskevõime ja desünkroniseerumine Venemaa elektrisüsteemist on viinud Eesti energiasüsteemi Euroopa sagedusalasse ja tänu sellele oleme ettearvamatu naabri elektrisüsteemist sõltumatud. Samas peame koos naabrite Läti, Leedu ja Soomega hoidma energiasüsteemi toimimas ja panustama rohkem varustuskindluse tagamiseks. Tuleb mitte ainult rääkida muutustest, vaid ehitada süsteeme, mis on juhitavad ja mis võimaldavad ettevõtetel uues reaalsuses raha teenida, riske vähendada ja energiat targalt juhtida.