Uuring: välistööjõu värbamist takistab Eesti enda bürokraatia

Eesti ettevõtted püsivad maailmas konkurentsis tänu tegusatele inimestele, kvaliteetsele toodangule ja tarnekindlusele. Välistööjõu panus on eriti tuntav töötlevas tööstuses. Statistikaameti andmetel oli 2022. aastal Eestis tööga hõivatud inimesi 677 400, mis on viimaste aastate suurim. Eesti rahvaarv on veidi alla 1,36 miljoni, seega on meie põhiline tööjõuressurss juba kasutuses. Samas näitas 2023. aasta Töötukassa tööjõuvajaduse baromeeter, et kõige enam vabu töökohti oli töötlevas tööstuses.

Reaalainete õpetajad Indiast või õpe täismahus veebi, tööstusettevõtete linnakud tööjõu omavahel jagamiseks, radioloogid konsulteerimas piiri tagant – tööjõunappuse leevendamiseks tuleb otsida loovaid lahendusi.

Hoolimata automatiseerimisest ei ole tööjõuprobleem Eesti tööstussektorist kadunud ning ilma võõrtööjõuta me läbi ei saa, tõdeb Finesta tegevjuht ja tööjõuturu ekspert Heikki Mäki.

Enne valimisi oleks paslik kutsuda kõiki erakondi üles läbi mõtlema, mis on nende visioon majanduses, ja kui täpsem olla, siis kuidas positsioneerida töötlevat tööstust?

Energiaturg on murdepunktis. Taastuvenergia kiire kasv, võrkude piiratud läbilaskevõime ja desünkroniseerumine Venemaa elektrisüsteemist on viinud Eesti energiasüsteemi Euroopa sagedusalasse ja tänu sellele oleme ettearvamatu naabri elektrisüsteemist sõltumatud. Samas peame koos naabrite Läti, Leedu ja Soomega hoidma energiasüsteemi toimimas ja panustama rohkem varustuskindluse tagamiseks. Tuleb mitte ainult rääkida muutustest, vaid ehitada süsteeme, mis on juhitavad ja mis võimaldavad ettevõtetel uues reaalsuses raha teenida, riske vähendada ja energiat targalt juhtida.