Hoolimata automatiseerimisest ei ole tööjõuprobleem Eesti tööstussektorist kadunud ning ilma võõrtööjõuta me läbi ei saa, tõdeb Finesta tegevjuht ja tööjõuturu ekspert Heikki Mäki.
Eelmine aasta oli erakordne ning kui aasta alguses võis korraks kergemalt hingata, kuna koroonaviiruse keerulisem aeg oli jäänud seljataha, siis veebruaris alanud sõda pööras kõik pea peale. Lisandunud energiakriis sundis esimesed ettevõtted turult lahkuma ja otsad kokku tõmbama.
Eesti valitsused on läbi aegade jätnud tähelepanuta asjaolu, et just tööstussektor on meie ekspordi alustala ja majanduse seisukohalt ülioluline. Strateegiline arenguplaan ei tohi jääda sahtlisse, vaid see tuleb ka ellu viia, leiavad tööstusjuhid.
Ettevõtjatele üks teravamaid haridusest tingitud probleeme on inseneride puudus, mille nappus algab juba põhikoolist. Tehniliste erialade lõpetajate puudus takistab ettevõtete arengut, vähendab riigi maksulaekumisi, aga ka õppuri võimalusi hiljem hästi tasustatud töökoht leida.
2023. aasta sisserände piirarv on valitsuse otsuse kohaselt 1307 inimest ehk 0,1% Eesti alalisest elanikkonnast. Tuleval aastal võimalik anda 600 tähtajalist elamisluba töötamiseks töötleva tööstuse valdkonnas.
Ehitusfirma NOBE rajas koostöös tellija Airport Cityga Tallinna lennujaama lõunaküljele ühe viimaste aastate tehniliselt keerukama tööstushoone Eestis – lennukihoolduskompleksi rahvusvahelisele lennundusettevõttele Magnetic MRO. Väljakutseks olid üle 40-meetrised kandepostideta silded, ulatuslik pinnasevahetus, ülim ehitustäpsus ning hoone vastavus eriti rangetele lennundusohutus- ja konstruktsiooninõuetele. Projektis lõi kaasa enam kui 80 koostööpartnerit.