Elering saab riigilt 45 miljoni eurose kapitalisüsti

Elering esitas Konkurentsiametile kinnitamiseks metoodika, millega jaotatakse elektrisüsteemi tasakaalustamise kulud alates 2026. aastast tootjate ja tarbijate vahel. Uue korra järgi katavad kuludest 40% elektritootjad ja 60% tarbijad. Kui amet annab metoodikale heakskiidu hiljemalt oktoobri lõpuks, kajastub uus tasakaalustamisvõimsuse tasu esmakordselt 2026. aasta veebruaris elektriarvetel.

Eleringi riigihankele sagedusreservide teenuse pikaajaliseks ostmiseks laekus neljapäeval saabunud tähtajaks 13 pakkumust kokku 677 megavatile.

Eleringi puhaskasum langes tänavu esimesel poolaastal 6,3 miljoni euroni, jäädes eelmise aasta sama perioodi tulemusele 4,3 miljoni euro võrra alla. Ettevõtte sõnul avaldab kasumlikkusele survet võrguteenuste tulude vähenemine ja kasvavad kulud energia varustuskindluse tagamiseks.

Elering esitas Konkurentsiametile taotluse elektri ülekandeteenuse hinna tõstmiseks, mis võib alates 2026. aasta algusest kergitada elektrienergia koguhinda ennekõike suurtootjatele ja jaotusvõrgu ettevõtetele. Ettevõtte hinnangul on tariifimuutus vältimatu, et katta viimaste aastate investeeringute, hoolduse ja varustuskindluse tagamise kulude kasv.

Energiaturg on murdepunktis. Taastuvenergia kiire kasv, võrkude piiratud läbilaskevõime ja desünkroniseerumine Venemaa elektrisüsteemist on viinud Eesti energiasüsteemi Euroopa sagedusalasse ja tänu sellele oleme ettearvamatu naabri elektrisüsteemist sõltumatud. Samas peame koos naabrite Läti, Leedu ja Soomega hoidma energiasüsteemi toimimas ja panustama rohkem varustuskindluse tagamiseks. Tuleb mitte ainult rääkida muutustest, vaid ehitada süsteeme, mis on juhitavad ja mis võimaldavad ettevõtetel uues reaalsuses raha teenida, riske vähendada ja energiat targalt juhtida.