Venemaalt Euroopasse veetava maagaasi hind
tõuseb sel aastal eelmisega võrreldes poole võrra.
Maagaasi impordihind Euroopasse tõusis gaasimonopoli Gazprom andmetel juuni alguses 410 dollarini tuhande kuupmeetri eest. Sel aastal tõuseb näiteks Soome müüdava gaasi hind gaasifirma Gasum hinnangul veel kolmandiku võrra, kirjutas Turun Sanomat.
Ometi on Soome hinnatõus aeglasem kui Kesk- ja Lääne-Euroopas, kuna soomlastel on Venemaaga eriline hinnastamissüsteem.
Maagaasi hind järgib kõrgustesse tõusnud nafta hinda. Viimase aastakümne jooksul aga on maagaas kokkuvõttes kallinenud enam kui nafta. Energiakompanii BP andmetel on maagaasi hind 1998. aastast alates kasvanud viis korda, nafta hind aga neli korda.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kesk- ja Lääne-Euroopasse müüdava Vene maagaasi keskmine hind tõuseb Gazpromi finantsjuhi Aleksander Medvedevi sõnul sel aastal 401 dollarini tuhandest kuupmeetrist. Mullu oli hind vaid 273 dollarit.
Lääne-Euroopasse veetavast maagaasist saadavad tulud kasvavad Medvedevi hinnangul sel aastal umbes 65%. Ta ennustas, et tulud ulatuvad 64 miljardi dollarini. Eelmisel aastal oli see number 39 miljardit dollarit.
Gazpromi gaasieksport Lääne-Euroopasse langes sooja talve tõttu 150 miljardi kuupmeetrini. Samas on Gazpromi turuosa Euroopa gaasiturul kasvanud 40 protsendini.
Balti riikidesse ja teistesse endistesse Nõukogude Liidu liikmesriikidesse eksportis Gazprom eelmisel aastal 54,6 miljardit kuupmeetrit gaasi, teenides sellest 5,3 miljardit dollarit.
Seotud lood
Eesti Gaasi juhatuse liige Raul Kotov
ütles, et Venemaalt Euroopasse veetava maagaasi hinda tõstis kütteõli
hinnatõus Hollandis Rotterdamis ning oktoobrist tõuseb gaasi hind
kodutarbijatele Eestis.
Pühajärve Puhkekodu Toitlustus ASi
toitlustusjuht Sirje Riivald ütles, et ei usu, et gaasi hind tõuseb oktoobris
oluliselt, mis omakorda võiks tõsta hindu restorani külastajatele.
Energiaturg on murdepunktis. Taastuvenergia kiire kasv, võrkude piiratud läbilaskevõime ja desünkroniseerumine Venemaa elektrisüsteemist on viinud Eesti energiasüsteemi Euroopa sagedusalasse ja tänu sellele oleme ettearvamatu naabri elektrisüsteemist sõltumatud. Samas peame koos naabrite Läti, Leedu ja Soomega hoidma energiasüsteemi toimimas ja panustama rohkem varustuskindluse tagamiseks. Tuleb mitte ainult rääkida muutustest, vaid ehitada süsteeme, mis on juhitavad ja mis võimaldavad ettevõtetel uues reaalsuses raha teenida, riske vähendada ja energiat targalt juhtida.