"Kui Venemaa majandusseis paraneb ja saame
tellimusi, jätkame tootmist ka tulevikus,” ütles Levadia Group OÜ president ja
omanik Viktor Levada.
"Näiteks selline mudel, mida kasutab Merko, võiks meile sobida. Meie oleksime peatöövõtja, kes annab väikefirmadele-alltöövõtjatele lihtsamaid töid, aga mitte ei tee neid oma jõududega,” rääkis ta.
Levada ütles, et selline praktika on kogu maailmas hästi levinud ning vabastaks neid tohututest kulutustest. Ettevõtja sõnul kulus tööstusel igakuiselt 5,5 miljonit krooni, millest umbes 4 miljonit läks töötasudeks ja 1,5 miljonit elektrile ja gaasile. Levada oli ühte meelt tehase peadirektori Martõnoviga, kes põhjendas metallitööstuse krahhi Venemaa tellimuste järsu vähenemise ja osa tellijate maksmata jäänud arvetega mullu septembris.
“Tehas ei saa töötada, kui tellimusi ei ole. Me pingutasime viimase hetkeni,” kinnitas Levada. “Säilitasime töölistele palga, aga lõpuks mõistsime, et praeguses olukorras ei tule Venemaalt niikuinii tellimusi ning lõpmatuseni ei suuda Levadia Group tehast üleval pidada,” selgitas Levada.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Küsimusele, millal töötajad saamata jäänud tasu ikkagi kätte saavad, Levada täpset vastest ei andnudki, sedastades, et tõesti on töötajatele tasu maksmata ja et mingi raha on firmal ka olemas, kuid mitte nii palju, et jaguks kõikide palkade väljamaksmiseks. “Meil on praegu mõne tellimuse täitmine pooleli, loodame nende täitmisel ka raha saada ja ehk siis suudame ka töötajatega ära klaarida,” ütles suurettevõtja.
Seotud lood
Harju maakohus algatas 2. veebruaril Baltimaade ühe suurema metallitöötleja OÜ Levadia Metall saneerimismenetluse, mida omanik Viktor Levada põhjendab sooviga kaitsta end SEB vastu.
Tallinna Masinaehitustehase peadirektor
Vadim Martõnov ütles Delovõje Vedomostile, et raskest seisust oli pankrot ainus
väljapääs.
Pärnu maakohus kuulutas eile, 20. mail kell
11 välja Levadia kontserni kuuluva TMT Groupi pankroti ja määras
pankrotihalduriks Kauri Rattuse.
Energiaturg on murdepunktis. Taastuvenergia kiire kasv, võrkude piiratud läbilaskevõime ja desünkroniseerumine Venemaa elektrisüsteemist on viinud Eesti energiasüsteemi Euroopa sagedusalasse ja tänu sellele oleme ettearvamatu naabri elektrisüsteemist sõltumatud. Samas peame koos naabrite Läti, Leedu ja Soomega hoidma energiasüsteemi toimimas ja panustama rohkem varustuskindluse tagamiseks. Tuleb mitte ainult rääkida muutustest, vaid ehitada süsteeme, mis on juhitavad ja mis võimaldavad ettevõtetel uues reaalsuses raha teenida, riske vähendada ja energiat targalt juhtida.