Oktoober ei toonud töötleva tööstuse tootjahindade arengusse pööret, kommenteeris majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) statistikaameti eile avaldatud tööstuse tootjahinna statistikat.
Statistikaameti andmetel jätkasid töötleva tööstuse tootjahinnad langust ka oktoobris. Võrreldes septembriga kukkusid hinnad keskmiselt 0,5% ning aastatagusega 1,1 protsenti. MKMi teatel jäid aastased hinnamuutused tööstusharude lõikes valdavalt paari protsendi piiresse. Mõnevõrra suuremad liikumised toimusid sektorites, kus sisendite hinnad on tugevalt kukkunud. Välja võib tuua jahu ja tangainete, tärklise ja tärklisetoodete tootmise, kus hinnad olid mullusest enam kui kümnendiku võrra odavamad, kuna vilja hind on maailmaturul viimase nelja aasta madalaimal tasemel. Samuti on nõudluse vähenemine hakanud mõjutama puidutööstust, kus esmakordselt viimase kahe aasta jooksul hinnad langesid, odavnedes mullusega võrreldes 0,6%.
Ekspordi- ja impordihindade arengus toimusid eelmise kuuga võrreldes sarnased muutused, hinnad langesid vastavalt 1,0% ja 1,1%. Maailmamajanduse languse tingimustes hoiavad ettevõtted eksporttoodete hinnad konkurentsivõimelistena, mis kajastub aastases võrdluses ekspordihinnaindeksi languses 2,7%.
Impordihindades toimus ka 1,3-protsendine langus, mis võib olla põhjustatud langusest nafta maailmaturuhindades.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Ettevõtjate prognoosid tulevikuks on püsinud aasta jooksul üsna muutumatuna. Eesti Konjunktuuriinstituudi küsitluses osalenud ettevõtjate hinnangul ei too lähikuud kaasa olulist hindade muutust. 90% ettevõtjatest arvas, et müügihinnad jäävad samaks. Hindade langust ootavaid ettevõtjaid oli mõnevõrra rohkem kui neid, kes eeldasid hindade kasvu. Suuremat võimalust müügihindade alanemiseks nähakse puidutööstuses ja elektroonikatööstuses.
Seotud lood
Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus oli oktoobris võrreldes septembriga -0,9% ja võrreldes eelmise aasta oktoobriga -2,1%.
Energiaturg on murdepunktis. Taastuvenergia kiire kasv, võrkude piiratud läbilaskevõime ja desünkroniseerumine Venemaa elektrisüsteemist on viinud Eesti energiasüsteemi Euroopa sagedusalasse ja tänu sellele oleme ettearvamatu naabri elektrisüsteemist sõltumatud. Samas peame koos naabrite Läti, Leedu ja Soomega hoidma energiasüsteemi toimimas ja panustama rohkem varustuskindluse tagamiseks. Tuleb mitte ainult rääkida muutustest, vaid ehitada süsteeme, mis on juhitavad ja mis võimaldavad ettevõtetel uues reaalsuses raha teenida, riske vähendada ja energiat targalt juhtida.