Väga tõenäoliselt me eriplaneeringuid eraprojektidele enam ei tee, ütles Äripäeva raadio hommikuprogrammis tselluloositehase projektist rääkinud ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urvo Palo.

- Urve Palo
- Foto: Andras Kralla
"Muidugi on kahju, et me sellise otsuse pidime tegema. Kuid elu on selline ettearvamatu," lausus Palo. Tema sõnul olud muutusid – kui algselt valitsus otsustas eriplaneeringut alustada, siis tehti seda parimas usus. "Me ei mõelnud, et eriplaneering oleks tehtud kohalikest kogukondadest üle minemiseks. Tahtsime oma õla alla panna nii suurele projektile, sest Eestis on vaja projekte, mis puitu väärindavad," lausus ta.
"Kui aga oli näha, et emotsioonipõhiselt ei soovitud uuringuid ega fakte ja inimestel on õigus emotsioonile, arenes protsess faasi, kus oli selge, et tehast sellisel moel ei tule. See oli aus, et olukorras, kus seda nagunii ei tule," rääkis Palo.
Artikkel jätkub pärast reklaami
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Lift on investeering 15–20 aasta tööefektiivsusesse, ohutusse ja kulukontrolli. Kuid millal eelistada soodsat standardlahendust ja millal nõuab objekt erilahendust, mis projekteeritakse konkreetsete mõõtude, koormuste ja regulatsioonide järgi? Projecta Balti OÜ müügijuht Sven-Erik Talivere selgitab, mida jälgida tõsteplatvormide, kaubaliftide ja magnetiliste tõsteseadmete puhul projekteerimisest kuni investeeringu tasuvuseni.