Valminud on Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) koostatud töövahend, mis aitab toidukäitlejatel otsustada, millal kasutada „parim enne" ja millal „kõlblik kuni" märgistust. Juhend on nüüdsest kättesaadav ka eesti keeles.

- Toidukaupade märgistamine sai juhendi.
- Foto: Julia-Maria Linna
Euroopa Komisjoni hinnangul tekib igal aastal Euroopa Liidus keskmiselt 88 miljonit tonni toidujäätmeid. Neist kuni 10% on tekkinud seetõttu, et toidu säilimisaja märgistust kas ei järgita õigesti või on see teave valesti esitatud. Toidu selge ja korrektne märgistus ning tarbija parem arusaamine säilimisaja märgistusest aitab vähendada toidukadusid, tagades seejuures toiduohutuse, kirjutab maaeluministeerium pressiteates.
EFSA juhend koosneb otsustuspuust ning täiendavatest küsimustest õige märgistuse valimiseks – näiteks, kas toidule on õigusaktiga kehtestatud säilimisaja esitamise nõuded, kas toitu töödeldakse ohtude kõrvaldamiseks või käideldakse veel enne pakendamist, millised on toidu omadused, säilitamistingimused jpm.
Samuti selgitatakse juhendis, millega toidukäitlejad peavad arvestama toidu säilimisaja määramisel, näiteks pakendi rikkumatusega ning toidu põhjendatult eeldatavate turustamis-, säilitamis- ja tarvitamistingimustega.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Lisaks kõnealusele juhendile avaldab EFSA sel aastal toidu märgistamise teemal arvamuse, milles käsitletakse tarbijale antavat teavet toidu säilitamistingimuste ja tarbimise kohta pärast pakendi avamist või toidu sulatamist.
Toidukäitlejatele mõeldud juhendi eestikeelne tõlge valmis maaeluministeeriumi tellimusel ning sellega saab tutvuda ministeeriumi
kodulehel. Ingliskeelse dokumendi saab kätte Euroopa Toiduohutusameti
veebilehelt.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Energiaturg on murdepunktis. Taastuvenergia kiire kasv, võrkude piiratud läbilaskevõime ja desünkroniseerumine Venemaa elektrisüsteemist on viinud Eesti energiasüsteemi Euroopa sagedusalasse ja tänu sellele oleme ettearvamatu naabri elektrisüsteemist sõltumatud. Samas peame koos naabrite Läti, Leedu ja Soomega hoidma energiasüsteemi toimimas ja panustama rohkem varustuskindluse tagamiseks. Tuleb mitte ainult rääkida muutustest, vaid ehitada süsteeme, mis on juhitavad ja mis võimaldavad ettevõtetel uues reaalsuses raha teenida, riske vähendada ja energiat targalt juhtida.