Fenestra viimane väikeomanik taandus aknatööstuse juhtimisest
Alates 2014. aastast Fenestra omanikeringi kuuluv Riho Prass lahkus detsembri alguses Eesti ühe suurima aknatootja juhatuse liikme kohalt. Prassi taandumine firmast on aga ainult kõige värskem peatükk juba mullu alanud muutustest Fenestra juhtimises.
Fenestra juhatuse liikme Styv Solovjovi sõnul oli Prassi lahkumine loomulik protsess. "Meil on kasvav ettevõte ja muudatused on üks osa ettevõtlusest," sõnas Solovjov, kes lisas, et osapoolte teed lahknesid sõbralikult ja ühisel kokkuleppel. Riho Prass kinnitas Solovjovi seisukohta ja ei soovinud lahkumist isiklikult lähemalt kommenteerida. Ka Solovjov oli sõnadega pigem tagasihoidlik ega soovinud firmasiseste juhtimisalaste otsuste detailidesse laskuda.
Prass lahkub turbulentsetel aegadel
Kuigi veel mullu novembris laiendas Fenestra Prassi osalusel enda haaret Soome turul, soetades seal ettevõtte Kuopion Rakennuskonttori OY, siis materjalikriisi tähe all mööduv 2021 on olnud Fenestrale vastuolude rohke. Täpsemalt on akende järele buumiv nõudlus, mistõttu teeb Fenestra see aasta rekordilise müügitulemuse, kuid tarnete täitmisega tekkis Fenestral augustis ligi 120 000 eurone maksuvõlg.
Loe pikemalt Äripäevast.
Seotud lood
Taastumine võtab kuni aasta ja näeme, et aasta lõpuks suudame kasvu näidata, ütles puitalumiiniumist aknaid ja rõduuksi tootva Fenestra juhatuse esimees Riho Prass.
Puidutööstustest maksab parimat palka Fenestra, kelle 102 töötaja keskmine kuutasu oli mullu 2242 eurot.
Aknatootja Fenestra ostis läinud kuul Soomes akende müügi ning paigaldamisega tegeleva ettevõtte Kuopion Rakennuskonttori OY (KRK OY).
Ehitusbuum jõudis aknatootjateni, mis ühelt poolt võib ettevõtjatele tuua sel aastal rekordilisi käibeid, kuid teisalt on süvenenud materjalide tarneprobleemid ja hinnakasv, mis on ka tarbija jaoks hindu poole võrra tõstnud.
Energiaturg on murdepunktis. Taastuvenergia kiire kasv, võrkude piiratud läbilaskevõime ja desünkroniseerumine Venemaa elektrisüsteemist on viinud Eesti energiasüsteemi Euroopa sagedusalasse ja tänu sellele oleme ettearvamatu naabri elektrisüsteemist sõltumatud. Samas peame koos naabrite Läti, Leedu ja Soomega hoidma energiasüsteemi toimimas ja panustama rohkem varustuskindluse tagamiseks. Tuleb mitte ainult rääkida muutustest, vaid ehitada süsteeme, mis on juhitavad ja mis võimaldavad ettevõtetel uues reaalsuses raha teenida, riske vähendada ja energiat targalt juhtida.
Enimloetud
1
2
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele