Tänavune juuli jääb puiduga tegelevatele inimestele ilmselt kauaks meelde. Suurema avaliku tähelepanuta juhtus kaks asja – esiteks lõppes 10. juulist Vene ja Valgevene puittoodete import Eestisse, teiseks aga jõuti enne seda kuupäeva tuua Venemaalt Eestisse rekordilised kogused puittooteid.

- Enne sanktsioone oli Eesti üks suurimaid Venemaa saematerjali ostjaid Euroopas.
- Foto: Pixabay
Kuigi tundub uskumatu, et kümne päevaga tuuakse riiki sisse üle 77 700 tonni erinevaid puittooteid, siis nii see on! Vähemalt näitavad maksu- ja tolliameti andmed just sellist kogust. Kusjuures juunikuus, kus on 30 päeva, imporditi Eestisse Venemaalt 75 500 tonni puittooteid. Millised ettevõtted olid importijad, amet ei avalda. Samuti ei ole ükski puidutööstus tõtanud kinnitama, et just nemad olid selle koguse importijateks.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Euroopa Liidus keelatud Vene ja Valgevene puit ei ole sanktsioonide kehtimise ajal Eestisse jõudnud. Küll aga tahaks Vene riik suunata oma puittooteid Euroopasse läbi kolmandate riikide.
Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit (EMPL) pöördus eile Keskkonnaministeeriumi, Keskkonnaameti ning Maksu- ja Tolliameti poole palvega pöörata kõrgendatud tähelepanu Aserbaidžaani, Gruusia ja Kasahstani puidu impordi hüppelisele kasvule Eestisse. Liit kahtlustab Venemaa puidu impordikeeldude rikkumist.
Energiaturg on murdepunktis. Taastuvenergia kiire kasv, võrkude piiratud läbilaskevõime ja desünkroniseerumine Venemaa elektrisüsteemist on viinud Eesti energiasüsteemi Euroopa sagedusalasse ja tänu sellele oleme ettearvamatu naabri elektrisüsteemist sõltumatud. Samas peame koos naabrite Läti, Leedu ja Soomega hoidma energiasüsteemi toimimas ja panustama rohkem varustuskindluse tagamiseks. Tuleb mitte ainult rääkida muutustest, vaid ehitada süsteeme, mis on juhitavad ja mis võimaldavad ettevõtetel uues reaalsuses raha teenida, riske vähendada ja energiat targalt juhtida.