Kaitseministeerium asub kaitsetööstuse arendamiseks seadusi muutma
Kaitseminister Hanno Pevkur saatis kooskõlastusringile relvaseaduse ja veel kolme seaduse muutmise eelnõu, et tugevdada kodumaist kaitsetööstust ning pakkuda Eestis konkurentsivõimelist ja arenevat kaitsetööstuskeskkonda.
Go Crafti valduses on Eesti esimene eraomandis olev sõjarelvade remondi- ja tootmishall.
Foto: Go Craft
„Kaitsetööstus on oluline osa riigi kaitsevõimest nii rahu-, kriisi- kui sõjaajal. Oleme koos sektoriga läbi vaadanud võimalikud kitsaskohad kehtivas õiguses ja pannud kokku vajalikud muudatused, et Eestis oleks võimalik kiiremini ning väiksema bürokraatiaga laskemoona toota,“ sõnas kaitseminister Hanno Pevkur.
Eesti kaitsevõime tugevdamise vajadustena tõstsid eksperdid esile kaitsetööstuse digitaliseerimist, kaitseinvesteeringute mahu tõstmist Eesti SKP-s kolmelt protsendilt viiele ning riigi- ja erasektori senisest paremat koostöövajadust, leiti kaitse- ja kosmosetööstuse teemalisel CGI arutelul.
Eesti tööstussektor vajab kasvuks uusi suundi. Nii nagu omal ajal sai vajadustest tingituna kasvuhoo sisse Eesti IT-sektor, võiks sama korrata ka meie kaitsetööstus. Vajadus ja eeldused on selleks olemas, kirjutab digiekspert, ettevõtja ja investor Taavi Kotka.
Täna allkirjastati Eesti Kaitse- ja Kosmosetööstuse Liidu (EKTL) ning Ukraina strateegilise tööstuse ministeeriumi vaheline koostööleping. Lepingu sõlmimisega jätkatakse veelgi ulatuslikumalt senist edukat koostööd, mille raames on Eesti kaitsetööstuse ettevõtted juba mõnda aega panustanud Ukraina kaitsevõime arendamisse.
Lift on investeering 15–20 aasta tööefektiivsusesse, ohutusse ja kulukontrolli. Kuid millal eelistada soodsat standardlahendust ja millal nõuab objekt erilahendust, mis projekteeritakse konkreetsete mõõtude, koormuste ja regulatsioonide järgi? Projecta Balti OÜ müügijuht Sven-Erik Talivere selgitab, mida jälgida tõsteplatvormide, kaubaliftide ja magnetiliste tõsteseadmete puhul projekteerimisest kuni investeeringu tasuvuseni.