Tööstuskaupade eksport kasvas märtsis jõudsalt, kaubavahetuse puudujääk vähenes
Statistikaameti andmetel kasvas Eesti kaupade eksport 2025. aasta märtsis võrreldes eelmise aasta sama ajaga 17%, import suurenes 13%. Märgatavat kasvu vedas tööstuskaupade, eelkõige transpordivahendite ja mineraalsete toodete kaubavahetus.
Kaupu eksporditi märtsis 1,7 miljardi ja imporditi 1,9 miljardi euro eest. Kuine kaubavahetuse puudujääk ulatus 237 miljoni euroni, mis on 12 miljonit eurot väiksem kui aasta varem.
Eesti 2024. aasta kaubavahetus jäi miinusesse, kuid ekspordi veduriks olid just keskmise suurusega ettevõtted, selgub statistikaameti värsketest andmetest. Suurima osa Eesti päritolu kaupade väljaveost andis töötlev tööstus, kus torkasid silma puit, elektriseadmed ning toidukaubad.
Statistikaameti andmetel suurenes kaupade eksport 2 veebruaris 12% ja import 10%. Jooksevhindades eksporditi kaupu ligi 1,5 miljardi ja imporditi enam kui 1,7 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 264 miljonit eurot, mis on 5 miljonit eurot enam kui aasta varem.
Statistikaameti andmetel kasvas kaupade eksport 2025. aasta jaanuaris võrreldes eelmise aasta sama kuuga 13% ja import 16%. Suurima osa andsid elektriseadmete, puittoodete ja toiduainete eksport.
Kuigi läinud aasta lõpul kasvas kaupade eksport aastataguse perioodiga võrreldes 2% ja import 9%, vähenes aasta kokkuvõttes eksport 4% ja import 2%, selgub Statistikaameti värsketest andmetest.
Lift on investeering 15–20 aasta tööefektiivsusesse, ohutusse ja kulukontrolli. Kuid millal eelistada soodsat standardlahendust ja millal nõuab objekt erilahendust, mis projekteeritakse konkreetsete mõõtude, koormuste ja regulatsioonide järgi? Projecta Balti OÜ müügijuht Sven-Erik Talivere selgitab, mida jälgida tõsteplatvormide, kaubaliftide ja magnetiliste tõsteseadmete puhul projekteerimisest kuni investeeringu tasuvuseni.