Iga kuues tööstusettevõte koges mullu küberrünnakut, kuid juhid hindavad ohte keskmisest väiksemaks
Pea iga kuues tööstusettevõte koges mullu küberrünnakut, ometi hindavad ettevõtjad küberohtu keskmisest väiksemaks, selgus Swedbanki tööstusuuringust. Lõhe tegelikkuse ja tajutava riski vahel võib aga osutuda kalliks.
Küberrünnete eest kaitsmine peaks tänapäeval olema sama iseenesestmõistetav kui füüsiline turvalisus, leiab Swedbanki tööstusosakonna juht Raul Kirsimäe.
Foto: Swedbank
Swedbanki ülevaatlik tööstussektori uuring osutab olulisele riskikohale. Viimase 12 kuu jooksul koges vähemalt üht küberrünnakut 15% ehk peaaegu iga kuues tööstusettevõte. Kõige sagedamini sattusid küberrünnaku alla suured, üle 20 miljoni eurose käibega ettevõtted – 11% neist oli rünnaku sihtmärgiks üks-kaks korda, 11% aga viis ja rohkemgi korda. Kuid mõjutamata ei jäänud ka väiksemad ettevõtted. Alla 10 miljoni eurose käibega ettevõtetest 7% koges rünnakut üks-kaks korda, 4% ettevõtetest üle viie korra.
Swedbanki korraldatud tööstuseuuringu põhjal usuvad ettevõtete juhid, et tänavu käive, toodangumaht ja kasumlikkus keskmiselt langevad. Investeeringutega jätkatakse ning töötajate palk eesootaval aastal kasvab.
Swedbanki iga-aastase mahuka Eesti tööstusettevõtete uuringu tulemused näitavad, et tööstussektor on hakanud taastuma. Sel aastal prognoosivad ettevõtted nii käibe kasvu kui ka mullusest suuremat toodangu- ja investeeringute mahtu.
Lift on investeering 15–20 aasta tööefektiivsusesse, ohutusse ja kulukontrolli. Kuid millal eelistada soodsat standardlahendust ja millal nõuab objekt erilahendust, mis projekteeritakse konkreetsete mõõtude, koormuste ja regulatsioonide järgi? Projecta Balti OÜ müügijuht Sven-Erik Talivere selgitab, mida jälgida tõsteplatvormide, kaubaliftide ja magnetiliste tõsteseadmete puhul projekteerimisest kuni investeeringu tasuvuseni.