Väliskaubandus kaotas hoo: eksport kasvas septembris vaid 4 protsenti
Eesti kaupade eksport kasvas septembris aastatagusega võrreldes 4% ja import 6%, kuid statistikaameti andmetel on aasta alguse tempokas kasv selgelt aeglustunud. Aasta esimese üheksa kuuga suurenes eksport 7% ja import 8%.
„Kui esimeses kvartalis kasvas eksport veel 14%, siis teises ja kolmandas kvartalis piirdus kasv vaid 4 protsendiga,“ tõdes Statistikaameti väliskaubanduse analüütik Jane Leppmets. Tema sõnul mõjutas pidurdumist enim mineraalsete toodete kaubavahetuse vähenemine.
Eesti kaupade eksport vähenes tänavu augustis võrreldes mullusega 2%, samas kui import kasvas 2%, selgub Statistikaameti värskest ülevaatest. Langust vedas eelkõige kaubavahetuse vähenemine Euroopa Liidu välistesse riikidesse.
Kuigi Eesti töötleva tööstuse tootmismahud kahanesid septembris aastataguse ajaga võrreldes 0,4%, hindavad pankade ökonomistid olukorda ettevaatlikult optimistlikuks. Seda aga tingimusel, et sisenõudlus tugevneb ja Põhjamaade ehitusturg taastub.
Eesti kaupade ekspordikasv on pidurdunud, seda eelkõige reekspordi vähenemise ja languse tõttu peamistes sihtturgudes, eeskätt Soomes ja USA-s, kuid lähiaastatel on oodata välisnõudluse paranemist, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Lift on investeering 15–20 aasta tööefektiivsusesse, ohutusse ja kulukontrolli. Kuid millal eelistada soodsat standardlahendust ja millal nõuab objekt erilahendust, mis projekteeritakse konkreetsete mõõtude, koormuste ja regulatsioonide järgi? Projecta Balti OÜ müügijuht Sven-Erik Talivere selgitab, mida jälgida tõsteplatvormide, kaubaliftide ja magnetiliste tõsteseadmete puhul projekteerimisest kuni investeeringu tasuvuseni.