Swedbank: väliskeskkond pakub töötlevale tööstusele sel aastal rohkem võimalusi
Sel aastal lisandub tööstusele kasvuvõimalusi eksporditurgudelt, kuid nendest täiel määral kasu saamiseks tuleb ettevõtetel varasemast enam pöörata tähelepanu efektiivsuse parandamisele, et oma kulupõhist konkurentsivõimet tõsta, kirjutab Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Tootmismahu kasv ei olnud detsembris laiapõhjaline, kuna ülekaalukalt suurim positiivne mõju tuli veesõidukite tootmisest. Fotol Baltic Workboatsi tehases valmiv alus.
Foto: Andras Kralla
Üle kahe aasta kestnud töötleva tööstuse tootmismahu langus pöördus 2024. aasta lõpus kasvule. Möödunud aastal suurenes töötleva tööstuse tootmismaht 3%. Aasta kokkuvõttes kasvas tootmismaht enamikus tegevusalades, vaid veerand neist oli languses. Võrdluseks, 2024. aastal oli tootmismaht languses kolmveerandis töötleva tööstuse tegevusalades.
Ehkki 2025. aasta tööstustoodangu statistika näitab üldist kasvu, jääb sektori taastumine majanduslangusest ekspertide hinnangul oodatust tagasihoidlikumaks. Töömahud on küll suurenenud, ent areng on olnud ebaühtlane ja valdkonniti vastandlik.
Eesti tööstustoodang kasvas 2025. aastal 1,7%, selgub statistikaameti värsketest andmetest. Kasvu vedas töötlev tööstus, mille tootmismaht suurenes aastaga 3,1%, samas kui mäetööstuses ja energeetikas tuli tagasihoidlik või lausa järsk langus.
Lift on investeering 15–20 aasta tööefektiivsusesse, ohutusse ja kulukontrolli. Kuid millal eelistada soodsat standardlahendust ja millal nõuab objekt erilahendust, mis projekteeritakse konkreetsete mõõtude, koormuste ja regulatsioonide järgi? Projecta Balti OÜ müügijuht Sven-Erik Talivere selgitab, mida jälgida tõsteplatvormide, kaubaliftide ja magnetiliste tõsteseadmete puhul projekteerimisest kuni investeeringu tasuvuseni.