Turbatööstus päästis tehased rekordimpordiga, kuid kardab maksutõusu mõju toiduahelale
Mullune vihmane suvi sundis Eesti turbatootjaid ulatuslikult toorainet importima, et hoida töös kohalikud väärindamistehased ja täita ekspordilepingud. Samal ajal valmistab sektorile üha suuremat muret kavandatav kaevandamistasude järsk tõus.
Turba tootmine Sauga lähedalt asuval Nurme Turvas AS-i turbaväljal.
Foto: Andres Haabu
Eesti Turbaliidu andmetel kasvas turba tooraine import 2025. aastal 98 000 tonnini, mis on viimase kolme kümnendi suurim maht. Import moodustas ligikaudu viiendiku Eestis toodetud kasvusubstraatide toorainest. Tavapäraselt on Eesti turbatööstus olnud ekspordikeskne ning tooraine sisseostmine on jäänud pigem erandlikuks lahenduseks.
Eesti turbatootmise tänavune hooaeg on kujunenud viimaste aastakümnete üheks kehvemaks. Pikalt kestnud vihmaperioodide tõttu on peaaegu lõpusirgele jõudnud hooajal suudetud Eestis toota vaid 25% tavapärasest. Tootjate sõnul paneb see surve alla Euroopa taimekasvatuse ja toidujulgeoleku.
Tartu ja Tallinna ülikooli koostöös valminud Eestis kaevandatud turba kasutamise uuringust selgub, et Eesti turbatoodangu süsinikuheide on seni arvatust oluliselt väiksem. Varasemate andmete põhjal on Eesti riik üle hinnanud oma kliimamõju, mis põhjustas kahjulikke majandusotsuseid ja suurendas ka ELi potentsiaalse trahvi summat, teatab Turbaliit.
Kliimaministeerium teatas hiljuti, et on otsustanud turbakaevandamise alasid Eestis vähendada. Turbasektori esindajate sõnul on otsus tehtud rutakalt ning laiemat pilti ja sektori mõju Eesti majandusele pole tahetud vaadata. Tegelikult peaks seda aga tegema, sest turbatööstusel on Eestis täita väga oluline roll, rõhutab turbaliit.
Kliimakindla majanduse seadus sätestab ettevõtjate jaoks trajektoore, mida mööda on neil mõistlik liikuda, ütles minister Yoko Alender. Et ettevõtjad reaalselt nende trajektooride järgi liiguksid, selleks pakub seadus erineva kaliibriga meetmeid.
Lift on investeering 15–20 aasta tööefektiivsusesse, ohutusse ja kulukontrolli. Kuid millal eelistada soodsat standardlahendust ja millal nõuab objekt erilahendust, mis projekteeritakse konkreetsete mõõtude, koormuste ja regulatsioonide järgi? Projecta Balti OÜ müügijuht Sven-Erik Talivere selgitab, mida jälgida tõsteplatvormide, kaubaliftide ja magnetiliste tõsteseadmete puhul projekteerimisest kuni investeeringu tasuvuseni.