Riik loob vesinikuvõrkudele reeglid ja lubab gaasitaristu vesiniku jaoks ümber ehitada

Valitsus algatas Põhjamaade–Balti vesinikukoridori Eesti maismaaosa riigi eriplaneeringu, et välja selgitada, kas ja millistel tingimustel on vesinikutorustikku Eestisse mõistlik rajada.

Kuue Läänemere-äärse riigi gaasisüsteemihaldurit sõlmisid lepingu piiriülese Põhjamaade-Baltikumi vesinikukoridori teostatavuse uurimiseks. Lepinguga ühinesid Elering, Gasgrid, (Soome), Conexus Baltic Grid (Läti), Amber Grid (Leedu), Gaz System (Poola) ja ONTRAS (Saksamaa).

Eestil on tugev potentsiaal nii vesiniku tootmises ja vesinikutehnoloogia teadusarenduses kui ka tehnoloogia rakendamises, märgitakse Arenguseire Keskuse koostatud lühiraportis “Vesinikutehnoloogia hetkeseis ja väljavaated”.

Elering koos 22 gaasisüsteemihalduriga esitleb täna Euroopa vesinikuvõrgu algatuse koosseisus (European Hydrogen Backbone – EHB) nägemust kogu Euroopat hõlmava vesiniku transporditaristu loomiseks. Süsteemihaldurite visiooni järgi võiks 2040. aastaks Euroopas olla 40 000 km pikkune 21 riiki läbiv vesinikuvõrk, mida laiendataks edaspidi veelgi.

Eesti ettevõte jõuab väliskliendiga sisuliselt kokkuleppele: toode sobib, hind sobib ja kvaliteet sobib. Siis aga kaob klient äkki ära. Mõni nädal hiljem selgub, et tehing on läinud konkurendile, kes pakkus toote koos rahastusega. Just rahastuse puudumine on põhjus, miks osa eksporditehinguid jääbki lõpuks sündimata, kinnitab KredEx Krediidikindlustus ASi juhatuse liige Katrin Savi.