04.10.08, 13:13

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Hinnatõus tabab jõhkraimalt keskkütte kasutajat

Kui liita kokku suuremad viimase aja hinnatõusud, siis Tallinna näitel tabavad need konkurentsitult enim tavalises keskküttega ja natuke juba aegu näinud paneelmajas elavat inimest, kirjutas postimees.ee

Liis Kängsepp

Postimees.ee mitme tegeliku majapidamise kuuarvete põhjal tehtud analüüs näitas, et tüüpiline Õismäel 3-toalises korteris elav 4-liikmeline pere võib arvestada tuleva aasta märtsis ligi 730 krooni suurema kuuarvega kui aasta varem.

See teeb aastaseks summaarseks hinnatõusuks 35 protsenti - senise 2057-kroonise arve asemel tuleb valmis olla 2786 krooni maksmiseks.

Suurim raharöövel on ka uuel aastal küttehind, mis kerkib eelkõige gaasihinna tõusu toel. Senise 1116 krooni asemel tuleb vaatlusalusel perel tarbimismahu samaks jäämisel loovutada 1754 krooni.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Aastaga tõusis nimelt Tallinna Kütte pakutav küttehind 57 protsenti - kõigepealt tänavu aprillis ja teist korda täna, 4. oktoobril.

Samas tempos on kasvanud ka vee soojendamise tasu. See arvutatakse reeglina soojendatud vee kuupmeetrite, kindla koefitsiendi ja küttehinna korrutisena ning kuna kaks esimest tegurit ei muutu, määrab kasvutempo just küttehind.

Vesi kallineb 12,8 protsenti, nõudes pere eelarvest varasemale lisaks 22 krooni. Elekter kallineb 2008. aasta algusega võrreldes kokku ligi kümnendiku, nõudes senise 156 asemel 172 krooni.

Lihtsuse mõttes on antud näites arvestatud, et ülejäänud komponentide (tehnohooldus, prügivedu, remondifond jne) hind aastaga ei muutu. Kui aga needki peaks (näiteks inflatsiooni mõjul) tõusma, käriseks kahe märtsikuu arvete vahe veelgi suuremaks.

Liis Kängsepp

Seotud lood

Sisuturundus

12.12.25, 12:35

Tark energiamajandus peaks olema ettevõtete strateegiline valik

Energiaturg on murdepunktis. Taastuvenergia kiire kasv, võrkude piiratud läbilaskevõime ja desünkroniseerumine Venemaa elektrisüsteemist on viinud Eesti energiasüsteemi Euroopa sagedusalasse ja tänu sellele oleme ettearvamatu naabri elektrisüsteemist sõltumatud. Samas peame koos naabrite Läti, Leedu ja Soomega hoidma energiasüsteemi toimimas ja panustama rohkem varustuskindluse tagamiseks. Tuleb mitte ainult rääkida muutustest, vaid ehitada süsteeme, mis on juhitavad ja mis võimaldavad ettevõtetel uues reaalsuses raha teenida, riske vähendada ja energiat targalt juhtida.