Rakvere Lihakombinaadi turuosa kasvas Eestis mullu 31%ni, samuti saavutati Lätis parima turuosa läbi aegade, ütles ettevõtte juht Anne Mere.
Mere sõnul ollakse 2009. aasta majandustulemusega rahul. "Kuigi käive langes, suutsime siiski jääda kasumlikuks ettevõtteks," ütles ta. Mere sõnul väheses Eesti turul käive 2-3 protsendi võrra, suurem langus tuli Läti ja Leedu turgudelt, kus majandusolukord on viletsam.
Vaatamata langevale turule kasvas Rakvere Lihakombinaat eelmisel aastal Lätis jõudsalt, saavutades seal parima turuosa läbi aegade. Kuna koguturg kasvanud ei ole, siis oleme seda saavutanud konkurentide arvelt, rääkis Mere.
Rakvere Lihakombinaadi 2010. aasta peamiseks eesmärgiks on turuosa kasvatamine kolmes Balti riigis. "Oluline on tõsta tarnekindlust ja juhtida operatiivselt laovarusid," sõnastas Mere prioriteete. Tähtsaks pidas ta ka suutlikkust rasketes majanduslikes tingimustes teha kiireid otsuseid – tootmise efektiivsuse tõstmise, protsesside ülevaatamise, tehnoloogiliste võimaluste parem ärakasutamise eesmärgil.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Aasta tuleb ettevõtte juhi hinnangul kindlasti raske, kuid meedias levima hakanud positiivsed teemad seoses majandusega aitavad kindlustundel taas tõusma hakata. "Kindlasti avaldab tarbimisele mõju kasvav tööpuudus, ostetakse vähem ja odavamaid lihatooteid," tõdes Mere. Lisaks üldisele tarbimislangusele on viimase kahe aasta jooksul muutunud oluliselt tarbijate ostukorv, märkis ta.
Sarnaselt möödunud aastale saab 2010. aasta märksõnadeks lihatoodete turul jätkuvalt soodsamate toodete nagu keeduvorstide, viinerite, pihvide ja värske hakkliha tarbimine, lausus Mere. "Samas näitas sügisperioodil talvelihade müük 34%-list kasvu, mis iseloomustab tarbijate teadlikkuse tõusu ja kodumaise liha eelistamist odavamale importlihale," lisas ta.
Seotud lood
ASi Maag Lihatööstus juhatuse esimees Olle Horm ütles ettevõtte tänavusi eesmärke kommenteerides, et soovitakse 2-3% ulatuses mahte kasvatada, see aga tooks kaasa väikse käibe languse.
Energiaturg on murdepunktis. Taastuvenergia kiire kasv, võrkude piiratud läbilaskevõime ja desünkroniseerumine Venemaa elektrisüsteemist on viinud Eesti energiasüsteemi Euroopa sagedusalasse ja tänu sellele oleme ettearvamatu naabri elektrisüsteemist sõltumatud. Samas peame koos naabrite Läti, Leedu ja Soomega hoidma energiasüsteemi toimimas ja panustama rohkem varustuskindluse tagamiseks. Tuleb mitte ainult rääkida muutustest, vaid ehitada süsteeme, mis on juhitavad ja mis võimaldavad ettevõtetel uues reaalsuses raha teenida, riske vähendada ja energiat targalt juhtida.